20. ja 21. oktoobril külastas Tallinna ASi Altia Eesti kutsel Tšiili suuruselt teise veinitootja VSPT Wine Group veinimeister Cristián Molina, kes vastutab Tarapacá Isla de Maipo 13 miljoni liitrise tootmisvõimsusega veinikeldri eest. Mõned veinieksperdid peavad 1874. aastal loodud Tarapacá veinimaja Tšiili veinitööstuse lipukandjaks. Peep Moorast vestles veinimeistriga Tšiili veinitööstuse teemadel restoranis Dominic toimunud veiniõhtusöögil.
Eestis vastandatakse tihti Uue ja Vana Maailma veine. Kuidas kommenteeriksite sellist lähenemist?
Eristaksin just nimelt veinitegemist traditsiooniliselt (vanas Euroopas) ning Uue Maailma moodi. Vana Maailma all pean silmas eelkõige Bordeaux’d, Burgundiat ja teisi tugevate reeglitega veinipiirkondi, kus veinivalmistamine on rangelt reguleeritud. Uues Maailmas on selles vallas palju suurem vabadus.
Tšiili veinide kvaliteedi määrab oma soovidega just lõpptarbija. Selline nihe veinitegemise filosoofias toimub ka praegu Euroopas, eriti Lõuna-Prantsusmaal. Veinide tarbijaskond on noorenenud ning kogu aeg soovitakse proovida midagi uut ja teistsugust. Uue Maailma vabadus annab selleks parimad võimalused.
Veinivalmistamine hoogustus Tšiilis 1990. aastatel, mis survestas ettevõtjaid tootmist pidevalt uuendama. See võimaldas arvestada tarbijate soovidega kiiremini ja paremini, mis omakorda tõstis veinide kvaliteeti.
Kas võib öelda, et Tšiilis on välja kujunemas terroir?
Toonitaksin, et Tšiili ja Maipo oru peamine eelis on suurepärane vahemereline kliima, mis annab viinamarjade kasvatamiseks ideaalse pinnase. Meie marjaaedades puhub hommikune külm ookeanibriis, mis avaldab soodsat mõju just punastele sortidele. Pärastlõunased temperatuurid ulatuvad 36 kraadini, kuid hommikuks on termomeetrinäit viieteistkümne peal. Selline suur kraadivahe annab punastele marjadele, nagu Cabernet Sauvignon ja Carménère, temperatuurišoki ja tõstab nende maitseomadusi. Valged marjad soovivad külmemat ilma ja seetõttu kasvatatakse neid Tšiili lõunaosas, kus ka päevased temperatuurikõikumised ei ole nii drastilised.
Tarapacá kuulub Tšiili veinitootjate gruppi VSPT Wine Group ja teie veinid on kättesaadavad kogu maailmas. Kuidas tuleb Tarapacá oma 80 ekspordituruga toime?
Tšiili veinid on hästi esindatud Lääne-Euroopas, eriti Suurbritannias, Belgias ja Skandinaavias. Põhja-Ameerikast võib nimetada Kanadat, uuesti plaanime siseneda ka USAsse. Tarapacá jaoks on väga tähtis eksporditurg Brasiilia ja ka Argentiina. Korraliku kasvupotentsiaaliga on Hiina, kellega oleme töötanud üle kümne aasta.
Suurest ekspordituru hulgast hoolimata keskendume ikka oma veinihinge leidmisele Maipo orus. Meil on olemas kogemused ja oskused, soovime toota parimat veini, sest kvaliteet müüb.
Milline piirkond avaldab Tšiili veinide maitsele kõige rohkem mõju?
Ladina-Ameerika turg on tarbimise mõttes traditsiooniline. Inimesed teavad ainult kahte sorti: valget ja punast. Peamine maitse mõjutaja on Euroopa kui kõrgelt arenenud veiniturg, täpsemalt Suurbritannia. Meie kliendid küsivad pidevalt erinevaid segusid ja sorte, midagi uut ja huvitavat. See toob kaasa väljakutseid veinide kvaliteedi parandamiseks.
Mäed moodustavad Tarapacá veiniaedade ümber loodusliku amfiteatri. Foto Viña Tarapacá
Milline on Tarapacá positsioon Tšiilis?
Tarapacá on väga vana ja traditsiooniline kaubamärk. Viimastel aastatel oleme võtnud ka n-ö valgustaja rolli: toome sisse uuemaid stiile, kuigi meie tarbijaskond on siiani peamiselt pooldanud traditsioonilist veini.
Milline on Tšiili veinitarbija üldiselt?
Ütleksin, et Tšiili veinitarbija on üldiselt noor. Peamiselt eelistatakse õlut ja kangeid alkohole. Veiniteadlikkuse kasv sai alguse alles 10-15 aastat tagasi. Praeguseks on nooremad tarbijad oma valikuid just veini kasuks langetamas.
Tšiili on veiniteemadel meie meedias hiljuti esile kerkinud sommeljeede maailmameistrivõistluste, aga samuti maavärina tõttu. Kuidas katastroof teie firmat mõjutas?
Maavärin mõjutas just Maipo orgu ja seda settepinnase tõttu. Kogu meie grupp kaotas 10 miljonit liitrit veini, Tarapacá osa moodustas 4 miljonit liitrit – kokku 40 protsenti toodangust. Kuid VSPT Wine Group on suur ettevõte ja varutud ressursid aitasid kahjud korvata. Peamised probleemid olid tingitud just elektri puudumisest, mis ei lubanud meil põlde niisutada. Teisalt tõi see kaasa ka sellel aastal veini suurema kontsentreerituse, sest maavärin langes kokku korjeaja algusega. Praeguseks oleme katastroofi tagajärgedest täielikult toibunud.
Vaade Tarapacá veiniaedadele. Foto Viña Tarapacá
Milline on teie sõnum Eesti tarbijale? Mida võime Tšiili veinidelt oodata tulevikus?
Meie veinide kvaliteet on saavutanud kõrge ja stabiilse taseme. Arusaam, et Tšiili vein on odav, hakkab ilmselt lähiajal muutuma. Kahjuks on riik ressursside poolest vaene ja surve tooraine hinna tõusule tugev.
Maipo orus avaldab eriti suurt mõju Santiago linna pidev kasv. Juba praegu on tööjõudu üsna keeruline leida, sest inimesed ei taha enam tegutseda põllumajanduses, kui lähedal asub 7 miljoni elanikuga mitmekesisemaid võimalusi pakkuv suurlinn.
Selliste tegurite koosmõju sunnib meid klientidele enam tähelepanu pöörama, et vastata nende soovidele ja ootustele. Seega võin lubada, et Tšiilist on tulemas veelgi paremad ning juba kõrgeima kvaliteediklassi veinid.
Tšiili veinidel Eestis on suur potentsiaal, mille tõttu peame pingsalt edasi töötama. Saame areneda veelgi kliendikesksemaks, et leida tarbijate eelistuste ja rahvusköögiga sobivaid veine. Tšiili on suur veinitootja ja meil on selles vallas palju pakkuda.
