Nutikates kõnetorudes võib olla mitmeid abistavaid rakendusi, aga mida teha siis, kui telefoni jaoks on šortsitasku liiga kitsas või kui argipäeviti lahutamatu kaaslane on poeskäigul suvekodu terrassilauale ununenud? Üks võimalus on pingutada mälu, et leida üles sinna kunagi ammu talletatud info värskete-kergete valgete veinide kohta. Aga kui midagi otseselt ei meenu ja kui marjasordid on koos maitseemotsioonidega mälusahtlis segamini?
Siinkohal tuleb appi Nautimus, kes on teinud veini valimise kaupluseriiuli ees seistes lihtsaks. Algselt oli pudelietiketile lisatud väike ovaalne lilla kleebis, mis tähendas, et vein oli läbi käinud paljude veinihindajate tihedast maitsekadalipust ning saanud hea hinna ja kvaliteedi suhtega veini ostusoovituse. Aja möödudes on Nautimus teinud väikese arengu, et muutuva maailmaga sammu pidada.
Nüüd on veini legendi lihtne lugeda – tavakleebisel leiab lisaks viis värvi, mis vihjavad joogi stiilile ehk aroomi ja maitse iseloomule, et janune veinisõber ei peaks suure valiku ees kohmetust tundma ning saaks langetada kiire otsuse. Nii tähendab heleroheline kerget ja värske karakteriga suvist valget veini, kollane kreemja puuviljase stiiliga valget veini, tumekollane magusat veini, helepunane kerget ja marjast ning lillakaspunane tugevat ja vürtsika karakteriga punaveini toeka liharoa kõrvale. Kirjutises keskendume helerohelise Nautimuse kleepsuga valgetele veinidele ja vaatame lähemalt, mis marjasortidest neid tehakse.
Vein on sügiseks valminud viinapuusaagi ja naudingutealti inimrassi teadliku ja sihipärase füüsilise töö tulemus. Botaanilisi viinapuuliike on üle 60, neist vaid ühe – Vitis vinifera – marju kasutatakse veini valmistamiseks. See viinapuu eelistab kasvada nii põhja- kui ka lõunapoolkeral 30. ja 50. laiuskraadi vahel, sest on üsna tundlik niiskemale troopilisele kliimale ning talle ei sobi ka pikad ja pimedad külmad talved. Vinifera liigil on palju marjasorte (üle 5000!), osa neist inimliku sekkumise ehk sordiaretuse abil saadud, osa ajaloohämaruses tolmlemise teel ise tekkinud.
Palavust leevendavat värskust leiame eelkõige vahuveinides ja valgetes veinides. Vahuveinid kirgastavad meeli tänu neis sisalduvale süsihappegaasile. Nad on head südasuvised kaaslased, aga kuna päris suve saabumiseni on veel karvavõrra aega, keskendume värsketele valgetele veinidele, mis sobivad esimeste soojade tervituseks kenasti.
Veini iseloomu määrab peamiselt selle valmistamisel kasutatud sort ja piirkond, kus viinamarjad on kasvanud. Kõiki maailma paigus kasvatatavaid heledaid sorte ära märkida ei jõuaks, seetõttu võttis autor endale vabaduse valida neist välja mõned meelepärasemad.
Sauvignon Blanc
Marja nimetus tuleneb prantsuse keelest: sauvage (’metsik’) ja blanc (’valge’). Pärineb sort Prantsusmaalt, Loire’i jõe orust ja Bordeaux’st. Tänapäeval peetakse Sauvignon Blanci üheks nn rahvusvaheliseks sordiks seetõttu, et teda kasvatatakse paljudes regioonides Prantsusmaal, Itaalias, Tšiilis, Argentinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Uus-Meremaal. Teda leidub isegi Austrias ja Saksamaal.
Sauvignon Blancist valmistatud veinide hinnatuimad kasvupiirkonnad on Prantsusmaal Loire’i orus Sancerre’i-nimelise linnakese ümbruses, Uus-Meremaal Marlborough’ piirkonnas, lisaks Tšiilis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis rannikuäärsetel aladel. Sauvignon Blancist valmistatud vein on elava tsitruselise karakteriga. Aroomist-maitsest leiame vihjeid karusmarjadele, värsketele ürtidele ning rohelistele puuviljadele. Tihti on aroomis nõgest ja rabarberit koos elava tsitruselise happesusega.
Maailmas jätkab vallutusi Uus-Meremaalt pärinev puuviljase karakteriga Sauvignon Blanc, mille aroomi ilmestab mustasõstralehtede nüanss.
Grüner Veltliner
Maarjamaa veinisõprade hulgas vast mitte küll nii levinud nimi, aga selle ilmeka sordi päritolu ja ajalugu arvatakse ulatuvat Rooma impeeriumi aegadesse. Nimetus tulenevat Itaalias Alpide jalamil asuva Valtellina piirkonna nimest, kuigi viinamarjateadust uurivad ampelograafid ei ole sellele siiani otsest kinnitust leidnud. Seega oli Grüve, nagu austerlased marja hellitavalt kutsuvad, minevik tume kuni 2000. aastani, mil tänapäevase DNA-analüüsi tulemustega tehti kindlaks, et sort on isetekkeline ristand Savagnin Blanci (Tramineri) ja St. Georgener-Rebe vahel. Viimase esivanemlik pärilikkus tuvastati geeniuuringutega, kui 2000. aastal leiti ainus säilinud taim Austriast, Burgenlandi piirkonna Eisenstadti linnakese lähedal karjamaa servast, mille kohal oli veiniaed olnud viimati viissada aastat tagasi. Sellega välistati teiste Veltlineri lisanime kandvate marjade (Roter Veltliner ja Frühroter Veltliner) sugulus Grüvega. Halli kestaga Grauer Veltlineri mammu on aga Grüve muteerunud versioon. On sellega, kuidas on, aga austerlased peavad Grüvet enda pärisomaste marjasortide kroonijuveeliks, mida tõestab ka asjaolu, et üle 30 protsendil Austria viinamarjapõldudel kasvatatakse just teda.
Särtsaka valge veini aroomi ja maitset iseloomustavad tugevad vihjed heledatele küpsenud luuviljadele, lisaks näpuotsaga laimi, veidi pipart ning mineraalset torkivat tsitrusnooti. Leidub ka magusaid hiliskorjemarjade eksemplare, kuid need on pigem erandid. Viimasel ajal avaldab Grüve muljet veinimeistritele väljaspool Austriat ja nii on Eesti veiniturule ilmunud esimesed Grüner Veltlinerid Uus-Meremaalt, mis näitab, et Grüve pole kangelane vaid omal maal.
Pinot Gris / Grigio
Kergelt roosaka kestaga sort on geeniuuringutes tuvastatud kui mutatsioon tumedast Pinot Noirist. Pärineb Prantsusmaalt Burgundiast, kus sorti kasvatati keskajal Formenteau nime all. Väidetavalt pidas Püha Rooma riigi keiser Charles IV sellest valmistatud veini oma lemmikuks.
Burgundias kasvatasid marja kloostriaedades mungad ja koos nendega sattus see Ungarisse Balatoni järve äärde. Seal hakkasid kohalikud talupojad sorti munkade järgi Szürkebarát’iks (’halliks vennaks’) kutsuma. Sedasi sai Pinot Gris hoolimata oma roosast kestast halli marja (sordi tähendus prantsuse keeles on „hall mari”) nime. Kloostrite tekkega jõudis sort ka Põhja-Itaaliasse, sealt edasi vallutas Uue Maailma veiniaiad juba Pinot Grigio nime all.
Tänapäeval kasvatatakse Grigiot palju Austraalias, Uus-Meremaal, Ungaris, Saksamaal, Sloveenias, Ameerika Ühendriikides ja isegi Ukrainas. Sellest valmistatud veini puhul tuleb hoolikalt jälgida kirjaviisi etiketil: Pinot Gris’d iseloomustab sügavkollane värv ning täidlased, jõulised, kreemjalt ürdise ja veidi vürtsiste, kollaste, üleküpsenud puuviljade noodid ning kõrgem alkoholisisaldus.
Pinot Grigio on iseloomult kerge ja mahlakas, lihtsama struktuuriga neutraalne värske suvine vein – aroomi ja maitset iseloomustavad värsked tsitrused, kollased luuviljad, õunad-pirnid ja kerge aromaatne lillelisus. Nautimus on liigitanud need veinid helerohelisse „kausta”. Prantsusmaalt Alsace’i piirkonnast pärinevad peamiselt täidlased-jõulised eksemplarid ning Itaalia ja Uus Maailm kannab hoolt kergemate veinide sortimendi eest.
Riesling
Üks maailma hinnatuim hele marjasort, mis pärineb Saksamaalt Reini jõe äärest ja mida seetõttu nimetatakse ka Rheinrieslinguks. Geeniuuringute tulemusel on leidnud kinnitust, et üks vanem on Gouais Blanc – Euroopas keskajal laialt levinud metsik sort – ning teine siiani tundmatu viinapuu ja Savagnin Blanci (Tramineri) ristand. Seega on Riesling kaugelt sugulane Grüvega.
Rieslingut kasvatatakse paljudes maailma veinipiirkondades: Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Ungaris, Luksemburgis, Itaalias, Uus-Meremaal, Austraalias, Tšiilis, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Parimad veinid pärinevad jahedamatest ja kõrgematel laiuskraadidel paiknevatest piirkondadest, sest Riesling on hilise küpsemisega, eelistab jahedamat kliimat ning on valguselemb. Seetõttu on head kasvupiirkonnad Saksamaa, Luksemburg, Austria, Ameerika põhjapoolsemad alad ja Uus-Meremaa.
Rieslingust valmistatud veinide aroomis-maitses leiab üleküpseid troopilisi puuvilju, apelsine, veidi ingverit ning sinepiseemneid koos erksa tsitruselise happega. Aroomibuketti viimistleb valgete õite lõhn. Joogi iseloom sõltub paljuski marjade kasvukoha eripärast ning seetõttu võib Rieslingu nime kandva veini etiketilt leida nii helerohelise kui ka kollasema tooniga Nautimuse kleebise.
Tänu koloriitsele maitseamplituudile valmistatakse Rieslingust veel elitaarseid dessertveine, mille pudelihinda võib võrrelda kesklinnakorteri ruutmeetri taksiga. Kuna küll küllale liiga ei tee, on sellest marjast valmistatud joogil hea arengupotentsiaal keldrihämaruses – nii pakub ta tulevikus erutavaid maitseelamusi veiniostu sooritanud isiku lastele ja lastelastele.
Nimetatud marjad on vast mõned üksikud pärlid pikas veinimaailma kaelakees. Lisaks eelmainitutele karastavad vaimu Hispaania päritolu keelekasted Verdejost ja Albarińost, Itaalias kasvanud Vermentino, Arneisi ja Trebbiano sortide mahlakad veinid ning Põhja-Itaalia kvaliteetsed klassikud Gavi ja Soave. Uue Maailma veiniregioonid laiendavad viinamarjapõlde sihipärase järjekindlusega, istutades juurde tuntud rahvusvahelisi sorte ning eksperimenteerides vähem kuulsate marjadega Viogner, Pinot Blanc, Chenin Blanc, Sémillion ja Grenache Blanc. Kindlasti ei tasu alahinnata maailma populaarsemat marja Chardonnay – sellest valmib Prantsusmaal üks kuulsaim mineraalne ja karge valge Chablis, mis trendikate sortide moevoolus on kriimukese tagaplaanile jäänud. Aga kui uued kingad hõõruvad, tulevad vanad saapad ikka meelde…
Hiliskevadine ilm on veidi heitlik ning seda on ka inimeste maitsemeel. Pole olemas „õiget maitset”, on vaid „hea maitse”, mille leiame katse ja eksituse meetodil. Selgituseks vaid, et harjunud valik võib olla küll kindlaim, aga ka igavam. Rõõmsaid emotsioone leiame eelarvamusteta veiniklaasi takseerides ning juba tuntud ja proovitud maitseid taasavastades.
Meeldejäävaid avastusi soovides, teie Nautimus
