Laiemalt on see kant meile tuntud eeskätt püha Jakobi tõttu. Kogu Rohelist Hispaaniat läbivad palverännakute rajad, mis kõik viivad selle palverändurite kaitsepühaku säilmete puhkepaika Santiago de Compostelas. Kokku on palverännakuks 12 teed, mis saavad tihti alguse Hispaaniast oluliselt kaugemalt.
VINE on veiniajakiri ja seetõttu keskendume edasises kohalikele veinidele. Ei ole mingit kahtlust, et just tänu neile suudavad palverändurid pikki maid läbida, kohalikest toitudest, nagu pulpo, jagu saada ning lõpuks pühadelt isadelt oma retkel üles näidatud sihikindluse ja allaheitlikkuse eest ka indulgentsi lunastada
Kliima
Galicia kliima on Atlandi ookeani tugeva mõju all. Nagu me oma kodustest oludest hästi teame, on mereline kliima üpris vaheldusrikas. Galicias toimuva ettekujutamiseks peame siiski lisama kõrguvad mäeahelikud, mis muudavad ilmastiku veelgi vaheldusrikkamaks ja muutlikumaks. Niisiis, vaatepilt on tihti selline, et asud vihmapilve all, kuid näed selgelt pilvepiiri, mille tagant kumab päiksesära.
Mägedevahelistes orgudes voolavad jõed, mis omakorda kliimat mõjutavad. Mäletan hästi esimest hommikut Galicias, mis mõjus muistendi illustratsioonina. Pilved pea kohal olid madalal, aga eemal paistis selge taevaserv. Oru vastasnõlv oli õrna udulooriga kaetud, üksikutes kohtades tõusid sirgelt üles veeaurujoad ning mõnest tumedamast sopist popsus väikseid pilvekesi. Näis, nagu oleksin sattunud hiiglaste maale, kus pereemad on hommikused pudrupajad tulele pannud ja pereisad popsutavad koopasuul laisalt oma piipu. Kõva kinnituse sellele kujutelmale andis kümnemeetrise diameetriga pallikujuline rändrahn minu kõrval – ju mängivad need hiiglased vabal ajal ka jalgpalli…
Maa ja rahvas
Galicia näol on tegemist on autonoomse piirkonnaga, kus kasutatakse lisaks hispaania keelele ka kohalikku, galeegi keelt. See sarnaneb rohkem portugali kui hispaania keelega. Galicia moodustab pindalalt umbes 2/3 Eestist, kuid inimesi elab siin umbes kaks korda enam ja keskmine asustustihedus on 3,4 korda suurem.
Veinid ja veinipiirkonnad
Vaheldusrikas kliima loob olukorra, kus viinamarjakasvatamine on mõistlik ainult teatud kindlates paikades, mis jäävad Atlandi ookeanist võimalikult kaugele. Aluspinnas ja mikrokliima on paikkonniti erinevad, mistõttu erinevad ka kasvatamiseks paremini sobivad sordid. Just seetõttu on Galicias palju väikeseid veinipiirkondi, mille omanäolisi veine on võimalik üksteisest ka pimesi eristada. Samas mõjustab Galicia veine oluliselt kohalik mereandidekeskne kulinaaria, mis koondab nad kõik stiiliühtseks tervikuks.
Nii kohalik kliima kui ka kulinaaria paneb veinikasvatajaid keskenduma valgetele sortidele, kuid mida kaugemale ookeanist liikuda, seda enam leidub ka punaveine.
Omanäoline sordivalik
Galicia niiske kliima sunnib vältima sorte, mis on ülitundlikud hallitusseente suhtes. Isegi kui nimetame saagiks saadava hallitanud pudru väärishallituseks, ei võta see veinilt ära eriskummalist maitset. Mõnele valgele sordile võib see ju isegi sobida, kuid paljudele punastele sortidele on väärishallitus täielik häving. Selline on näiteks Tempranillo, mille väärishallitusega marjad lisavad veinile kukalt kratsima ja silmi pööritama panevaid, naudingut tapvaid nüansse.
Nii ongi enamik kasvatatavatest sortidest kohalikku päritolu. Teeme neist kiirkokkuvõtte.
Valged sordid
Valgete sortide valik on Galicias avar. Mitmed neist on tegelikult täiesti tuttavad, kuid mitte Hispaania, vaid hoopis Portugali poolelt, kus teisel pool Minho jõge laiub Vinho Verde DOC-piirkond. Lisandub terve hulk kohalikke sorte, mõni neist vägagi põnev. Õnneks on isegi need põnevamad Eestis tänapäeval täiesti kättesaadavad! Peamised valged sordid on Treixadura, Godello, Loureiro, Torrontés, Dona Branca ja Caíño Blanco.
Punased sordid
Olustik soosib küll valgete sortide kasvatamist, kuid kuna inimesed tahavad punaveini juua, kasvatatakse Galicias ka punaseid sorte. Ka sellel suuremat mõtet on, on juba täiesti eraldi teema. Peamine kasutatav punane sort on Mencía.
Teised sordid
Ülejäänud kohalike punaste sortidega kokkupuutumise tõenäosus on sama hästi kui olematu, kuid tarkusejanustele saavad nad ära mainitud: Sousón, Caíño Bravo, Merenzao, Brancellao, Mouratón, Espadeiro.
