Catarratto pärineb Euroopa ühe aktiivsema vulkaani, Etna, nõlvadelt. Arvatavasti on tegemist juba Antiik-Kreeka aegadest pärineva sordiga. Võimalik, et oma sümpoosiumite käigus tarvitasid Archimedes, Aischyllos ja Sappho, kes kõik kunagi elasid Sitsiilia kagunurgas asunud Antiik-Kreeka koloonias Sürakuusas just Catarrattost valminud veine koos sobiliku koguse veega.
Aegade jooksul on sort levinud üle kogu saare. Eriti levinud on ta tänapäeval Sitsiilia vastasnurgas, Palermo ja Trapani ümbruses, kus see sort on olnud pikalt kasutusel kohaliku kangendatud veini Marsala toorainena.

Ebameeldiv nimi

Vesteldes kohalike veinivalmistajatega juhtis üks neist tähelepanu sellele, et paljud veinivalmistajad ja tarbijad jälestavad Catarratto nime. Eesti keelde tõlgituna tähendab see “kae”. Tõepoolest, tundlikuma inimese jaoks võib ebameeldivale silmahaigusele viitav nimi mõjuda eemaletõukavalt.
Nimi ise on antud välise sarnasuse järgi, sest küpsena omandavad Catarratto marjad piimja varjundi, mis meenutab kaega kaetud silma. Tänapäevased uuringud on näidanud, et selle hägususe põhjustab marja kesta siseküljele kasvav valgukiht.

Kolmainus

Paljudel pika ajalooga sortidel on aja jooksul kujunenud välja mutatsioonid ja tihti käsitletakse neid eraldi sortidena. Kõige paremini on teada Pinot Noir – Pinot Gris – Pinot Blanc mutatsioonijada, mis võib liikuda mõlemas suunas. Osutub, et ka Catarrattol on olemas mutatsioonid.
Nimelt on kohalikele juba ammu tuntud tõsiasi, et Catarratto võib kasvada ka läbipaistvama kestaga. Seda versiooni nimetatakse Lucido, mis eesti keeles võiks sordinimena kõlada kui “klaar”.
Veel 90ndatel üritati seda klaari Catarrattot isegi eraldi sordina vormistada, sest väliste tunnuste järgi on tegemist teistsuguse marjaga. Kahjuks sai see lähenemine tagasilöögi geeniuuringute käigus, mis näitasid, et tegemist on siiski ühe ja sama sordiga. Lucido versioonil on lihtsalt väike mutatsioon, mis vähendab kesta siseküljele kinnituva valgu kogust.
Igatahes ei pidurdanud see kuidagi taimearetajate indu ja nii on tänaseks olema ka kolmas Catarratto versioon Extra Lucido, mille puhul kesta siseküljele kinnituva valgu toodang on marjas peatunud.
Niisiis Itaalia levikult teine valge viinamarjasort koondab tänaseks 3 erineva välimusega marju.

Aga maitse?

Kui välimus erineb, võiksid erineda ka Catarratto, Lucido ja Extra Lucido maitsed. Otse loomulikult, nii see ongi! Degustatsioonidel oli võimalus tutvuda kümnekonna erinevate tootjate erineva käekirjaga valmistatud veinide ja vahuveinidega.
Eriti silmapaistev oli Extra Lucido, mille puhul ka maitse oli ekstraklaar! Ehk siis ilmekas hape koos mõnusa mineraalsusega, veidi sirgjooneline, kuid väga nauditav, eriti vahuveinina. Lucido oli parim tavaveinina. Samas ei taha ma midagi halba öelda ka tavaliste, “kaetatud” veinide kohta. Nende oluliselt muhedam maitse, kus õrn hape kombineerub ümarusega, on laiadele massidele lausa loodud, kusjuures tegemist ei ole mingi “täissaleda” Pinot Grigioga, vaid igati elegantse rühika veiniga.

Ilus kompromiss

Õnneks on tänaseks Sicilia DOC saavutanud oma liikmete jaoks ilusa kompromissi – nüüdsest on võimalik pudelisildile lisaks Catarratto sordinimele lisada ka täpsustavad kirjed Lucido või Extra Lucido. Mõistagi ikka siis, kui enamik marju on need klaarimad.

Marsala

Varem laiatarbekaubana ja eeskätt kastmeveinina tuntud Marsala on tänaseks muutunud luksuskaubaks. Asi on väga tõsine, sest pudelite hinnad kipuvad hõljuma kusagil 40 ja 100 euro vahel. Ilmselt on tulevikus Marsala kastmes linnuliha saadaval vaid Michelini tärnidega söögiasutustes.