ProWein 2025
Iga veiniprofi jaoks on aasta üks olulisi kogunemisi Düsseldorfis toimuv ProWein.
Kätte on jõudnud viimane aeg teha selle külastamiseks oma reisiplaane. Tänavu 16.–18.03 toimuv mess on uuenduslik isegi pärast 30-aastast ajalugu.
Iga veiniprofi jaoks on aasta üks olulisi kogunemisi Düsseldorfis toimuv ProWein.
Kätte on jõudnud viimane aeg teha selle külastamiseks oma reisiplaane. Tänavu 16.–18.03 toimuv mess on uuenduslik isegi pärast 30-aastast ajalugu.
Itaalia valgetest viinamarjasortidest on kasvupinnalt teisel kohal Sitsiilia sort Catarratto. Vaatamata oma laiale levikule on see sort Eestis suhteliselt vähe tuntud. Hoopis tuntum on Grillo, mis on Catarratto ja Zibibbo ristand. Ilmselgelt on vaja meil Catarrattoga lähemalt tutvuda.
Põllumajandus ja eriti veinikasvatus on majandusharu, mille puhul loodusolude muutused annavad endast väga selgelt märku. Nii pole ka mingi ime, et üha enam levivad ideed, mille eesmärgiks on tagada ökoloogiline või vähemalt kestlik tegutsemine.
Jätkusuutliku veinikasvatuse ja -valmistamise kontseptsioonid on tegelikult pärit juba eelmisest aastatuhandest.
Võiks ju arvata, et elame maailmas, mis on võrgustatud ja infoga ääreni täidetud, aga kuidas teha nii, et huvitav info minu arvutisse jõuaks, ei tea me keegi. Niisiis jook nimega Sotol! Kas olete kuulnud? Või isegi maitse suhu saanud? Huvitav, miks mitte? DO Sotol moodustati Mehhikos juba 20 aastat tagasi.
Ukraina veinid on Eestis turul olnud aastakümneid. Peaasjalikult vahuveinid Odessast ja kuni Krimmi annekteerimiseni ka kuulsa Massandra veinikeldri klassikalised kangendatud veinid. Ootamatult tabas VINE postkasti teave sellest, et keset suurt sõda on turule jõudnud uhiuued veinid Ukrainast. Kuivad ja ennenägematud!
Mis? Kes? Miks? Nojah, neid küsimusi võiks ju ritta laduda rohkemgi. Sellise ootamatu ja äriliselt küllaltki riskantsena näiva tegevuse lahtiseletamiseks pöördusin otse allikasse. Surusin punnivinna vastu Martin Pärna selga ja nõudsin, et ta kõik ausalt ülesse tunnistaks. Pikalt keerutama ta ei hakanud.
Tammevaat on mahuti, mille kasutamise ajalugu on võrreldav kristluse omaga. Antiik-Rooma haritud veinimaailma jõudis vaadimeisterdamise oskus pärast seda, kui Julius Caesar oli vallutanud keltide asustatud Gauli ehk Gallia. Keldi keelest pärineb ka tamme ladinakeelne nimetus quercus (keldi keeles quer – ’ilus’, cus – ’puu’).
Tänapäeva kiirustavas maailmas on küps vein üha haruldasem ja harjumatum nauding. Olen ise õnnelike juhuste kokkulangemise tõttu saanud maitsta nauditavaid veine, mille sünniaasta on minu omaga võrdne või isegi varasem.
Iisraelis Haifa ja Naatsareti vahel Karmeli mägedes asuvas Rakefeti koopas teostatud väljakaevamistel leiti selgeid märke linnaste ja neist õlle pruulimise kohta juba 13 000 aastat tagasi. Senised tõestatud andmed õllepruulimise kohta on paigutanud algusaja umbes 5000 aasta tagusesse aega.
Lõhna- ja maitsetaju uurijate jaoks on alati huvi pakkunud nüansid, mis on uuritava toote jaoks esmapilgul üllatavad ja ootamatud ning mis lisavad maitsele ja aroomile elavdavat komplekssust.
Veine nautides juhtub vahel ka seda, et ootuspärase hea elamuse asemel leiame pokaalist midagi kummalist. Tavaliselt on vein vaid veidi veider, kuid äärmuslikel üksikjuhtudel on tegu lausa kohutava õudusega.