Veinide ümbersildistamine korporatiivkingituste tarvis pole ilmselt kellelegi mingi uudis. Rohkem või vähem maitsekaid kujundusi saab näha peamiselt aastalõpu kingiorgia käigus. Juba mõni aeg tagasi on sama teed läinud üks meie tähtis riiklik institutsioon, Eesti Kunstimuuseum.
Grand Marnier! Jook, mis rõõmustab külmal talveõhtul hinge ja kuumal suvepäeval on nagu kosutuseks loodud!
Kes meist ei mäletaks seda mõnusat sisemist surinat ja ärevust, kui lapsepõlves marke kogudes õnnestus kätte saada järjekordne lemmikteemasse kuuluv lillede, liblikate või autodega võõramaine postmark? Kindlasti aga ei kogunud lapsena keegi veiniteemalisi marke – seevastu Lõuna-Eesti viinamarjakasvataja Jaak Eensalu teeb seda praegu küll. Tema kollektsiooni baasil alustabki VINE nüüd uut rubriiki tingliku nimetusega “Vein postmarkidel”. Iga margi juurde käib tavaliselt lugu, selle loo üritamegi üles otsida ja kirja panna.
Praeguseks on selge, et 07. septembril toimunud hääletusel võõrsortide lubamise kohta Rosso di Montalcino veinis on võitnud traditsioonilise lähenemise pooldajad ning Montalcino “teist” veini tehakse ka edaspidi ainult Sangiovese marjadest.
Linn, mis kunagi ei maga, eeldab pidevat pidutsemist, eriti noorema populatsiooni hulgas. Kel igapäevaseks elu pühistemiseks käsi à ?ampanjapudelini ei küüni, teeb Proseccot valides rahakotile sõbraliku žesti. Tänu masule on kvaliteetse Prosecco müük New Yorgis viimase aastaga 35 % tõusnud.
Milleks teha koduveini, kui poodides on ilma liialdamata tuhandeid erinevaid veine müügil? Põhjuseid on rohkem kui üks, igal tegijal omad.
Itaalia veini armastaja jaoks on kohtumine Riccardo Ricci Curbastro’ga eriline au. Ta ei ole mitte ainult aastaid juhtinud Itaalia DOC-veinide föderatsiooni (FEDERDOC), vaid esindab ka ühte tuntuimat Itaalia veinisuguvõsa. Franciacorta vahuveini tema istandustest Lombardias tuntakse kogu maailmas – ja selle piirkonna veinivalmistamise ajalugu läheb tagasi Pliniuse ja Vergiliuse aegadesse.
Veel möödunud sajandi viimase viiendiku alguses oli eestlaste eelistatuim lõõgastusjook kordades kangem kui praegu. Erakordselt suur teene selles, et meie maitse-eelistused euroopalikumaks muutunud, on eile lahkunud Kalev Keskülal.
Väikese viivituse järel avaldab VINE suure Soave’de degustatsiooni tulemused, mis on ülimalt rõõmustavad – proovitud 25 veini seas polnud ühtegi, mille kohta saaks küsida “mis lurr see on?”. Mis aga tähendab seda, et meie maaletoojad teevad väga head tööd – tohutust soave-merest on suudetud välja valida korralikud joogid.
Kui keegi sõbralik ja väärikas härra, kel alati kerge kaval muie suunurgas, teile veini valab, siis on päris suur tõenäosus, et see on veinirestorani Dominic sommeljee Aron.
