Itaalia veini armastaja jaoks on kohtumine Riccardo Ricci Curbastro’ga eriline au. Ta ei ole mitte ainult aastaid juhtinud Itaalia DOC-veinide föderatsiooni (FEDERDOC), vaid esindab ka ühte tuntuimat Itaalia veinisuguvõsa. Franciacorta vahuveini tema istandustest Lombardias tuntakse kogu maailmas – ja selle piirkonna veinivalmistamise ajalugu läheb tagasi Pliniuse ja Vergiliuse aegadesse.
Veel möödunud sajandi viimase viiendiku alguses oli eestlaste eelistatuim lõõgastusjook kordades kangem kui praegu. Erakordselt suur teene selles, et meie maitse-eelistused euroopalikumaks muutunud, on eile lahkunud Kalev Keskülal.
Juba lapsepõlves tekkis mul tungiv vajadus veini järele. Nimelt maal vanaema juures leidsin Burdast retsepti, kus kästi punase sõstra želeele törts portveini hulka kallata.
Tšiilis on ilus ütlemine: Mehed kasvatavad viinapuid ja viinapuud on põhjus, miks mehed kasvavad. Kaks kuud tagasi, kui Tšiilit tabas tugevuselt viies maavärin maailmas, said kannatada nii mehed kui veiniaiad. Kõige suuremat kahju kandsid lõunapoolsed veinipiirkonnad.
Minu Eesti sõber palus mul hiljuti teha oma kodukandi lugejate jaoks sissejuhatuse Rumeenia veinidesse. Mäletan, et olin teinud sama tema enda jaoks mõned aastad tagasi, kui ta külastas Rumeeniat. Sellal loomulikult tegin seda kõige praktilisemal moel, hulga päris pudelite ja klaasidega. Seega – miks mitte teha seda ka ülejäänud eestlaste tarvis, mis siis, et seekord vaid sõnadega?
Ainuke mure on selles, et ennekõike olen kirjanik ja alles seejärel ajakirjanik. Seetõttu eelistan lugude rääkimist numbrite ettekandmisele. Kuid loodan, et saan oma loo subjektiivse varjundi andeks.
Väikese viivituse järel avaldab VINE suure Soave’de degustatsiooni tulemused, mis on ülimalt rõõmustavad – proovitud 25 veini seas polnud ühtegi, mille kohta saaks küsida “mis lurr see on?”. Mis aga tähendab seda, et meie maaletoojad teevad väga head tööd – tohutust soave-merest on suudetud välja valida korralikud joogid.
