Pignolo on punane viinamari, mida on Friulis kasvatatud juba sajandeid. Veiniekspertide arvates on ebatõenäoline, et tegemist on sama marjaga, mida me Lombardias tunneme nime all …
[priéto pikudo] Väga tumedate kestadega punane veinimari. Kasvatatakse peamiselt Põhja- ja Loode Hispaanias Leóni provintsis. Annab väga aromaatset, kõrge tanninsusega ning hea happega punaveini, mille aroomis punane sõstar, …
Tumeda ja sügava värviga, väikese suhkru- aga kõrge happe- ja tanniinisisaldusega veinimari, mida kasvatatakse peamiselt Piave piirkonnas, samuti Treviso’s ja Conegliano’s (Veneto). Raboso’t on kasvatatud juba Rooma Impeeriumi eelsetel aegadel – seda kinnitab Plinius Vanem oma Naturalis Historia‘s.
Suurem osa veinimeistreid, kriitikuid ja veinisõpru kutsub seda marja lihtsalt Refoscoks, kuid tema täisnimi on Refosco dal Penducolo Rosso. Tõlkes tähendaks “Refosco dal Penducolo Rosso” …
Valge mari Ribolla Gialla kasvab Friulis peamiselt Rosazzo ja Gorizia piirkonnas. Väljaspool Friulit leidub seda ka Sloveenias, kus seda tuntakse nime all Rebula ja Kreekas …
Sagrantino kasvab Montefalco külas ja mõningates ümbritsevates linnades, mis asuvad kesk-ida Umbrias ligikaudu poole tee peal Spoletost Assisisse. Siin on ligikaudu tosin tootjat, kes kasutavad …
Peamine Toscanas kasvatatav punane veinimari, kasutusel enamiku sealsete punaveinide valmistamisel. Segatakse tavaliselt Canaiolo Nero, Mammolo ja mõnede valgete kohalike sortidega.
Iidne autohtoonne sort, punane mari Schioppettino, mida tuntakse ka Ribolla Nera ja Pacalza (samuti Schioccoletto, Schiopetino, Scoppiettino) nime all. Kunagi valmistati Schioppettinost kerge mulliga veine, …
Põline Friuli valge viinamari, mida tunti Spilimbergo mägede ümbruses juba 15. sajandil. Tänapäeval võib seda leida vaid Pinzano al Tagliamentost või Castelnuovo del Friulist. Vein …