Järv metsas – lacus lucanus

Mitmed suured sõnameistrid nagu roomlased Virgilius, Svetonius ja Plinius ning kreeklane Strabon ning on kiitnud Lugana piirkonda ja viidanud kohalikule veinile. Väidetavalt pärineb Itaalia esimese kuninga Theodatuse lemmikvein samast piirkonnast.

Lugana on ahvatlevaks sihtkohaks Saksa ja teistele Kesk-Euroopa turistidele eelkõige oma lähededuse tõttu. Paljude jaoks on tõmbavaks jõuks Itaalia üheks kaunimaks peetava järve Garda maalilised kaldad. Järve lõunaosas asuv turismimagnet Sirmione poolsaar meelitab turiste XIII sajandist pärineva Scaligeri kindlusega ja sama poolsaare põhjatipus paiknevate Catulluse grottidega. Lugana piirkond pakub erinevaid võimalusi nii kultuuri nautimiseks, aktiivseks kui ka rannapuhkuseks. Mitte väga kaugel paiknevad kohalikud suuremad keskused Brescia ja Verona.

Põhjas on lähimaks Lugana veini-naabriks moreensel pinnasel asuv Valtenesi Garda Classico, kus tüüpilised viinamarjad on Groppello, Marzemino ja Barbera. Veidi eemal läänes asub Franciacorta vahuveinipiirkond, mille samuti moreensel pinnasel kasvavad Chardonnay, Pinot Blanc ja Pinot Noir. Lõunas asetseb Garda Colli Mantovani veinipiirkond oma Merlot, Cabernet ja Rondinella, Garganega, Trebbiano Toscano, Chardonnay jt. viinamarjasortidega. Idast jääb Lugana Veneto veinipiirkonnade Bardolino ja Custoza lähedusse.

Lugana pinnas on jääaja mõjutuste tõttu valdavalt savi-lubjakivine ja paikneb Garda järve lähedal asuvatel küngastel, valdavalt kaldega järve poole. Viinapuude all on napilt tuhat hektarit. Põhiline viinamari on Trebbiano di Lugana, mida varem kutsuti koha peal Turbiana’ks. Sama sort on Prantsusmaal tuntud kui Ugni Blanc. Toodetakse ka mõningaid punaseid veine, kuid suure osa valmistatavast moodustab siiski valge vein.

Alates 21.07.1967 omab piirkond kontrollitud päritolunimetust Lugana DOC, olles üks esimestest Itaalia veinidest, mis pälvis DOC nimetuse. 1990. aastal loodi Lugana DOC veinikonsortsium, kelle eesmärgiks on tõsta tootjate ja tarbijate teadlikkust ning anda veinile lisaväärtust. Osaletakse olulisematel siseriiklikel ja rahvusvahelistel messidel ja üritustel sooviga harida tarbijat ja tõsta Lugana veini tuntust. ühtlasi püüab konsortsium kaitsta Lugana DOC veine ebaausa konkurentsi ja turu hinnakõikumiste eest.

Lugana DOC viinamari on Trebbiano di Lugana 90-100% – noor valge vein on kahvatu õlgkollase värvusega, kergelt roheka alatooniga. Pikalt pudelis küpsedes võib saavutada kuldse helgi. Veini aroom on õrn, värske, peen segu õitest ja mandlitest, maitse on värske, harmooniline, rikas, meeldiva happega, tihe ja mahlakas. Minimaalne alkoholisisaldus peab olema 10,5%, kuid on harva alla 12%, parim serveerimise temperatuur on 8–10°C. Tarvitatakse nii aperitiivina kui ka erinevate eelroogade juurde, näiteks kuivatatud liha, salaami ja toorjuustuga. Pearoogadest sobib jõeforelli, kammelja filee, marineeritud angerja ja siiakala manu. Idamaistest roogadest passivad hästi krevetid koos bataadist valmistatud friikartulitega (Banh Tom). Ameerikapärast toitudest on sobilik põldoa salat maapähkli kastmes.

Esimene kehtestatud standarditele vastav Lugana DOC piirkonnas valmistatud vahuvein sai tunnustuse 1975. aastal. Lugana vahuveine toodetakse kasutades nii charmat (Itaalias ka martinotti meetod) meetodit, kus vahuveini karboniseerimine toimub survenõus, kui ka klassikalisel, pudelis kääritamise meetodil. Charmat meetodit kasutades on tulemuseks lihtne ja karge aroomi ja maitseprofiil, kus valdavaks on tsitrusteviljad ja maitses kerge kreemisus. Kahjuks ei õnnestunud reisi kestel ühtegi Charmat vahuveini proovida, kuid klassikalisel meetodil valmistatud vahuveine rohkelt. Klassikalise meetodi puhul vajavad vahuveinid valmimiseks rohkem aega, protsess on töömahukas ja keeruline, kuid tulemus seeläbi elegantne.

Lugana vahuveini mull on elav, peen ja püsiv, värvus heledast õlgkollasest kuni kuldsete varjunditeni. Aroomis on tunda aromaatset vihjet puuviljadele, kui vahuvein on valminud Charmat meetodil. Kui tegemist on klassikalisel meetodil pudelis kääritatud vahuveiniga, on aroomis veidi pärmisust, kerge röstileib, ahvatlevad kergelt küpsenud puuviljad. Maitse on värske, kuiv, õrn, vahel ka puuviljane. Lugana DOC vahuvein on meeldiv aperitiiv, kuid hea kaaslane ka õrnade toitude, kergete eelroogade juurde. Soovituslik serveerida jahedalt, 6-7°C.

nimetus võeti ametlikult kasutusele 1998. aastal. Selleks, et kanda vastavat silti, peab pärast viinamarjade korjet vein olema vähemalt 12 kuud vana. Lugana Superiore on oma olemuselt eripalgeline, mõned tootjad lasevad osa ajast veinil küpseda Prantsuse tammest vaatides. Värvilt on vein intensiivne erk-kollane ja pikemal küpsemisel saavutab kuldsed toonid. Aroomis on rohkem arenenud looduslikud vürtsid, küps õun, tsitruselised (mandariin), pähklid. Maitselt on vein elav, meeldiva happesuse ja täidlusega. Tunda on vihjeid mineraalsusele, vahel on vein ka veidi puidune. Minimaalne alkoholisisaldus peab olema 11,5%, kuid on harva alla 13%, ideaalne serveerimise temperatuur 12–14°C. Toidusoovituste osas on Lugana Superiore uskumatult paindlik vein. Seda võib kasutada aperitiivina, kaasata maitsvate Itaalia eelroogadega ning väljendab end parimal moel, leides enda kõrvalt värske vee kalad, eriti siia või angerja ning merekaladest tuunikala ja merikogre, samuti rannakarbid. Mõned Lugana Superiore veinid võivad olla oma struktuurilt silmapaistvad, mistõttu vein sobib risotto, kergete kastmete, pasta, kana ja vahel õrna veiseliha juurde. Säilituspotentsiaaliks on kuni 7-10 aastat.

peaks omama vanust või küpsust vähemalt 24 kuud, millest 6 kuud pudelis, millega saavutab vein komplekssuse. Värvilt on vein kuldne, aroomilt rohkem arenenud ja tunda kergeid suitsuseid noote. Maitse on mineraalne ja püsib pikalt. Pikemal küpsemisel muutub kollane värv kuldkollaseks. Aroom on õrn, meeldiv, iseloomulik . Maitse on kuiv, pehme, harmooniline, täidlane, tunda kerget tammisust.

ehk Late Harvest ei ole väga magus, kuigi on valmistatud hilise korje viinamarjadest, mis on küpsenud oktoobri lõpu novembri alguseni. Vein on iseloomult rikkalik, kontsentreeritud, intensiivse meeldiva aroomi ja harmoonilise sametise kergelt magusa maitsega. Samas pehme ja tihe, suhkrusisaldus on tasakaalustatud happesusega sarnaselt Alsace’i Vendange Tardive’i ja saksa veinidega. Heaks kaaslaseks D.O.P. (it. keeles Denominazione di Origine Protetta – kaitstud päritolunimetusega) juustud, nagu Monte Veronese, Grana Padano ja Provolone Valpadana. Serveerimise temperatuur 12°C.