Pintselpuu piiritus
Põhja-Mehhiko kõrbelistel aladel ringi sõites näeb tee äärest silmapiirini ulatuvat tihedat, teravate turritavate lehtedega taimede võsastikku. Kõrgema tüvega on tääkliiliad ehk yucca’d, maapinnale kleepuvad enamasti pintselpuud ehk ladina keeles Dasylirion. Nii tääkliiliad kui ka pintselpuud on sugulased sparglile. Peamine liik, mis on kasutusel sotol’i valmistamiseks kannab nime Dasylirion wheeleri ehk Wheeleri pintselpuu või ka Wheeleri dasüliirion.
Kohalikud kutsuvad seda taime ka kõrbelusikaks, sest lehe alumine ots on lusikakujuline (ettekujutuse saamiseks vaadake näiteks varsselleri vart). Eestikeelne nimi on ilmselt viitamas pintslikujulisele puhmale, mis moodustab taimede võra.
Sotol ei ole kohalike jaoks midagi uut. Juba enne konkistadooride tulekut valmistati kohalike hõimude poolt pintselpuu mahlast kääritatud õlletaolist jooki. Sellekohased jäägid on leitud Paqimé väljakaevamistelt Chihuahua osariigis. Üle 800 aasta taguse Mogolloni kultuuri esindajad pruulisid jooki mida tänapäeval kutsutaks ilmselt nimega pulque. Mõistagi ei olnud selline hägune rüübe kohale jõudnud valgetele meestele, kes enamasti mungarüüd kandsid, eriti isuäratav. Samas oli neil varrukast võtta destilleerimisoskus, mida ka koheselt rakendati. Nii on esimesed märkmed sotol’i valmistamisest juba XVI sajandist.
Joogi nimi arvatakse pärinevat náhuatli keelsest sõnast tzottolin – väike palm.
Olgugi, et maapealse osa moodustab põhiliselt ogaline lehepintsel, peidab ennast nende all kuni paarikümne kilose kaaluga tärklisega täidetud südamik, mis pärast lehtede eemaldamist näeb välja nagu hiidkäbi ning seetõttu kannabki nime piña. Sarnane nimetus on kasutusel ka agaavide puhul. Ka kasutus on sarnane mezcal’i või tequila valmistamisele. Südamikud küpsetatakse ja keedetakse virdeks, mis pärast kääritamist destilleritakse. Pintselpuu südamikud küpsetatakse enamasti selleks kaevatud augus (lõkkekartuli laadis). Destileeritakse üks või kaks korda ja saadakse 38–45% jook.
Traditsiooniliselt on kohalikud sotol’i kasutanud erinevate raviva toimega tõmmiste valmistamiseks. Näiteks wereke (Ibervillea Sonorae) juure tõmmis peaks aitama diabeedi korral, seksturnera (Turnera diffusa) tõmmis toniseerib ja aitavat ka afrodisiaakumina ning kohaliku ojasé taime (Flourensia cernua) tõmmis aitavat kõhuhädade vastu ja rohelise õuna tõmmis toimib digestiivina.
DO Sotol
Vaatamata pikale ajaloole on sotol olnud eeskätt Mehhiko hõreda asustusega põhjaosariikide kohalik jook, mille valmistamine kuni 1994. a-ni oli illegaalne. Kuid juba aastal 2002 moodustati DO Sotol hõlmab kolme osariigi (Chihuahua, Coahuila ja Durango) territooriumeid.
Naaberriik USA ei ole Mehhiko DO olemasolu tunnustanud, sest Texase osariigis asuvas Texas Hill Country AVA veinipiirkonnas valmistatakse lisaks veinile ka sotol’i.
Sarnased joogid eksisteerivad ka teistes Mehhiko osariikides, kuid neil on oma nimed – Sonora osariigis palmilla ja Oaxaca osariigis cucharillo.
Stiili klassifitseerimisel kasutatav terminoloogia tundub tuttav, kuid on tegelikult omalaadne, kasutada võib paralleelselt nii hispaania kui ka inglisekeelseid kirjeldusi:
Blanco ehk Silver
Joven ehk Gold
Reposado ehk Aged
Extra Añejo ehk Extra-aged
Mõistagi kannavad DO Sotol pudelid ametliku registri NOM tähist.
Sildil võib näha ka pintselpuu liigi nimetust, juhul kui see ei ole Wheeleri pintselpuu. Nt Leiophyllum.
Maitsed ja aroomid on sotol’il ilmekad. Kui teie jaoks mezcal on midagi talumatult ülevõlli, siis sotol on ilmselgelt profikiikingu armastajatele. Suitsu, sulavat asfalti, eukalüpti, rohtu, mentooli, märga põrandat, mulda, kummitoru jne. Ühesõnaga mõju lõhna-ja maitsemeeltele on nagu Frida Kahlo maali vaatamine silmadele.
Igaljuhul on Lenny Kravitz oma souli, funki ja rocki abil teenitud veeringud investeerinud justnimelt souli, funki ja rocki täis sotol’i Nocheluna valmistamiseks. Maitseks ju meeleldi seda sulava asfaldi, naha ja märgade kivide hõnguliseks reklaamitavat jooki, aga keegi ei too maale.
