Jäävein tuli!

Jäävein vajab sündimiseks suure hulga soodsate mõjutuste kokkulangevust ja rasket tööd. Eeskätt on vaja piisavalt külmakindlat viinamarjasorti. Seejärel on hädavajalik, et oleks piisavalt kuum ja kuiv suvi, mis tagaks marjade küllaldase suhkrusisalduse. Kolmandaks peab sügis olema meeldivalt lahe. Vihma vältida pole ju võimalik, kuid veiniaia asukoht peab tagama pinnavee kiire äravoolu ja tuule, mis aitab marjadel kiiresti kuivada. Vastasel juhul mädanevad marjad lihtsalt ära. Neljandaks tuleb saaki kaitsta näljaste lindude eest. Selleks kaetakse viinapuud võrkudega. Ja siis tuleb oodata, oodata ja veelkord oodata, et saabuks piisavalt külm öö, mille vältel saaks marjakobarad kokku korjata ja pressimisse viia.

Reaalses elus toimub käsitsi korje samal põllul umbes 5 korda, et tagada just õiges külmumisastmes marjade kättesaamine. Marjad peaksid olema vähemalt -8°C külmunud, mistõttu mõistlik oleks, et ümbritsev temperatuur oleks paar kraadi külmem ja arvestades, et tuulele avatus on hea saagi eeltingimus, tuleb korjajatel töötada üpriski inimvaenulikus olustikus. Korje käib talvises pimeduses ja seetõttu tuleb korjajate jaoks püstitada ka valgustid. Jääveini jaoks marjade korjamise meeleolust annab hea pildi video http://www.youtube.com/watch?v=Iy3iEhVOl3I

Niagara joa ümbrus on jääveini jaoks ideaalne paik, sest tegemist on Ontario järve poolt tugevasti pehmendatud mikrokliimaga. Piisava päikeseaktiivsuse tagab laiuskraad, mis on praktiliselt sama nagu Minervois’l või Marseille’l või Chiantil. Jääveini jaoks sobilikuks sordiks on mõistagi Riesling, kuid hoopis populaarsem on hübriidsort Vidal. Kasutusel on ka Gewürztraminer, Pinot Gris, Chardonnay ja Kerner. Kuna põnevust pakub ka punane jäävein, on kasutusel ka Cabernet Franc, Pinot Noir, Merlot ja Gamay. TOOTJAST
Peller Estates – Ungari päritoluga Andrew Peller poolt algselt British Columbia osariigi Okanagani orus veinitootmist alustanud ettevõte, mis laienes 1969 Ontario osariiki. Oli esimeste Kanada jääveini valmistajate hulgas ja on valmistanud jääveine üle 20 aasta. Vaata lähemalt http://pellericewine.com/

Peller Estates valmistab jääveine sortidest Vidal, Riesling ja Cabernet Franc. Sealjuures on Vidalist olemas kaks versiooni, üks värske ja marjane ja teine tammevaadilaagerdusega. Lisaks valmistakse vahuveini, Ice Cuvée, mille aluseks on klassikalisel meetodil Chardonnay ja Pinot Noir segust valmistatav vahuvein, millele lisatakse ümberkorkimise käigus tavakohase liquer d’expedition asemel 110 ml jääveini. Nii saadakse kas valge või roosa vahuvein.

Eestis on Peller Estates valikust müügil Ice Cuvée Classic, Vidal Icewine ja Cabernet Franc Icewine.

Ice Cuvée Classic – kollaka värvusega, ülipeene pikalt püsiva mulliga, aroomis mett, kuivatatud aprikoosi, maitse värske ja mõnusalt kerge, hape särtsakas, üldmulje kuiv (vaatamata 24 g/l suhkrusisaldusele), järelmaitse õrn rohekate tanniinide vihje lisab põnevust.

Vidal Icewine 2010 – hele merevaik, aroomis happesust, mesisust, ananassi ja passionivilja, maitses passionivilja, mesisust ja viigimarju, värske happesus annab elegantsi ja järelmaitses ilmneb veidi apelsini marmelaadi vihjeid.

Vidal Icewine 2002 – (otsustasin korraliku mühakana tulla degustatsioonile isikliku pudeliga, mis juba mitu aastat ootas proovimist, ärge seda aastakäiku Tridensi käest küsima hakake) – Värvuselt pruunika varjundiga kuldne, aroomis suitsune noot, veidi PX (Pedro Ximenez) sherryt meenutav küpsemise nüanss, Maitse karamelline, rosinane, hape võimas ja kandev, järelmaitse rikkalik ja pikk. Igati väärikas vein keldris küpsemiseks, sobib kõrvale panna 10. pulma-aastapäeva jaoks!

Cabernet Franc Icewine 2007 – hele rubiin, aroomis värske punane sõstar ja maasikamoos, maitse meenutab maasikalikööri, tundub üllatavalt kangena, elavust lisavad happesed vürtsikad nüansid.