Ka Eesti veinisõprade hulgas viimastel aastatel ülipopulaarse kerge Itaalia vahuveini Prosecco tootmise reeglitesse on tehtud olulisi muudatusi.
Väike mägine ala Conegliano ja Valdobbiadene vahel on Itaalia põllumajandusministri poolt tõstetud DOCG staatusesse ning terve prosecco-tootmise territoorium, mis siiani klassifitseerus kui IGT (Indicazione Geographica Tipica) ülendati DOC piirkonnaks.
See saab olema ilmselt Saksa Prosecco, Austraalia Prosecco ja muude Prosecco kloonide lõpuks – siiani, kuna tegemist ka viinamarjasordiga, ei saanud keegi keelata pudeli peal seda nime kasutamast.
Uute regulatsioonide kohaselt võib Prosecco’t toota vaid järgmistes Itaalia provintsides: Belluno, Gorizia, Padova, Pordenone, Treviso, Triest, Udine, Venice ja Vicenza.
Ja mis kõige radikaalsem – vastavalt Itaalia põllumajandusministri määrusele ei ole Prosecco enam viinamarja nimi, vaid ainult tootmispiirkond. Viinamari ise saab nimetuse Glera.
Tootjad väljaspool Prosecco ala võivad oma Glera-põhiseid veine pudeldada ja müüa Glera IGT nime all (nii frizzante, spumante kui rahulikke ehk tranquillo veine). Pudeldamine ümberkaudsetes naaberprovintsides (nt tootjad Verona piirkonnas, mis asub Vicenza kõrval) on lubatav põllumajandusministri eriloaga, kui tootja suudab tõestada, et ta on tootnud Proseccot vähemalt 5 aastat. Lisaks on võimalikud erandid mujal Itaalias (nt Piemontes Astis) ja Saksamaal tootjatele, kes suudavad tõestada, et on Proseccot tootnud juba enne 1. märtsi 1986(!) ning seda jätkuvalt teinud ka viimase 5 aasta jooksul. Vähemalt Saksamaa seisukohalt on tegemist ilmselt puhtteoreetilise võimalusega, sest kas keegi oskab nimetada Saksa tootjat, kes on Prosecco’t teinud 24 aastat?
Lisaks nõuavad uued DOC-reeglid, et Prosecco peab sisaldama vähemalt 85% Glera-marja. Poppe Verduzzo-Prosecco segusid võib pakkuda Verduzzo-Glera IGT nime all.
Pakendamisel on keelatud metallpurgid. Lubatavad on valgest, kollasest, rohelisest, pruunist või hallikas-mustast klaasist pudelid. Lubatavateks sulguriteks on naturaalne, sünteetiline ja keeratav kork.
Nende uudiste valguses muutub ilmselt koheselt rariteediks selle aasta kevadel meilgi kaubandusvõrgus muude veinidega esindatud Austraalia tootja Brown Brothers poolt väljahõigatud Prosecco 2008, jäädes ainsaks selle veini aastakäiguks. Samuti peab Eesti veinisõber, kes just-just on ära õppinud, millisest marjast Prosecco’t tehakse, väikese ümberõppe sooritama.
Seega, elagu Prosecco, mis on valmistatud Glera’st!