Galicia KPN-piirkonnad
Galicias paikneb viis kaitstud päritolunimetusega veini piirkonda. Oma vanuse, kuulsuse ja leviku poolest on nad väga erinevad. Alustame kuulsamast otsast.
Ribeiro D.O.-ala
Asub Miño jõe orus, kohas, kus jõgi pöörab Hispaania ja Portugali piirilt põhja, oma Galicias asuvate lätete poole. Tegemist on alaga, kus veinivalmistamine oli tuntud juba enne roomlaste vallutusi, kuid tänu roomlastele sai sellest üks paikkonna olulisi tuluallikaid. Nendel aladel ei olnud islamiusuliste invasiooni, mistõttu veinivalmistamine on käinud katkematult ja juba XV–XVI saj oli tegemist väga nimeka veinialaga.
Allakäik sai alguse 1850ndatel. Esmalt tabas ala jahukaste, sellele järgnes ebajahukaste ja lõpuks, 1890ndatel pani punkti Phylloxera. Kaasnev vaesus tõi kaasa massilise väljarände. Vähendatud kujul veiniaedu siiski taastati ja kuna piirkond oli Hispaanias kuulus, nimetati seda ka 1932. a kaitset vajavate veinipiirkondade seas esimeste hulgas. Reaalselt toimiva D.O.-piirkonna loomisega hakati tegelema siiski alles 1956. a ja esimene reeglistik lepiti kokku 1957. a.
Sademeid on keskmiselt 950 mm/a. Kasvuala jääb 75–400 m kõrgusele merepinnast. Osa veiniaedadest paikneb ajaloolistel terrassidel, kuid osa madalamal paiknenud ajaloolisi aedu on kadunud vete rüppe seoses Miño orgu hüdroelektrijaama tarvis rajatud veehoidlatega. See on mõneti muutnud kohalikku mikrokliimat ja surunud veinikasvatuse orunõlva kõrgematele aladele, kuid olulist negatiivset muutust selles siiski ei nähta. Arvatavasti on selle tõttu veidi vähenenud traditsiooniliselt oru alumistel nõlvadel kasvatatava Treixadura kasvupind.
Umbes 85% kogutoodangust moodustavad valged veinid, 10% punaveinid ja 5% Ribeiro Tostado, mis on 90 päeva kuivatatud marjadest valmistatav valge või punane dessertvein (kangus üle 13% ja jääksuhkur üle 70 g/l).
Veiniaedu omav veinivalmistaja võib ennast kuulutada Adega de Colleiteiro’ks ja valmistada veini vaid isiklikest viinamarjadest, kuid sel juhul tohib ta valmistada mitte rohkem kui 60 000 liitrit aastas. Ribeiro D.O.-piirkonna 115 veinikeldrist 84 kuulub sellesse rühma.
Kokku on Ribeiro D.O.-piirkonna veiniaedade kasvupind üle 2800 ha ja maaomanikke on üle 6000. Aastane kogutoodang varieerub suuresti, saagirikkal aastal võib see olla üle kahe korra suurem vähem saagika aasta omast. Samas annavad tihti just vähem saagikad aastakäigud oluliselt parema kvaliteediga veine. Keskmisel aastal valmib Ribeiros kokku umbes 15 mln pudelit, mis jääb alla Hispaania suurtootjate valikutes leiduvate üksikute veinide aastatoodangule. Nii ongi siinsed veinid kättesaadavad eeskätt Hispaanias, sest suurte veinitrende kujundavate välisturgude jaoks on toodang liiga väike ja väikeste turgude jaoks hinnad ootamatult krõbedad.
