Valdeorrase D.O.-piirkond
Galicia ida-läänesuunaline suur jõgi kannab nime Sil ja just selle kaldanõlvadel asuvad veiniaiad, kus sünnivad imelised veinid kohalikust sordist Godello. Sil on Miño lisajõgi, kuid näib, et Hispaanias on kombeks suuremad ja võimsama vooluga jõed väiksemate lisajõgedeks nimetada.
See oli majanduslikult väga aktiivne piirkond juba Antiik-Rooma aegadel ja isegi varem. Põhjus on tänaseni peidus piirkonna nimes Valdeorras – Kullaorg. Roomlased kaevandasid mägedest uhutud ja jõesängi sadenenud kulda, juhtides Sili jõe selle vanast sängist eemale. Kullakoguste vähenedes asuti istutama viinapuid ja valmistama veini. Roomlaste rajatud Via Nova oli impeeriumi 18. maantee, mis tagas ühenduse Galicia põhjarannikuga ka talvel. See tee läbib tänaseni diagonaalina kogu Valdeorrast.
Pinnas on siin kiltkivine ja ka tänapäeval tehakse siin sellest katusekive. Kõvade kihtide ümber on pehmemad kildad ja kvartsiit, mis pudenevad päikese ja õhu käes ning on andnud veiniaedade pinnase põhiosa, milleks on jäme kvartsliiv või peeneks killustunud kivim. Sil lõikub Miño poole voolates üha sügavamale mägedevahelisse orgu, kuid Valdeorrases on org üpris avar. Oru põhjas on jõe poolt kokku kantud pinnas väga viljakas ja sealt ei saa head veini. Head veinid tulevad orunõlvadelt. Valdeorrases ei ole siiski keskendutud terrassidele. Neid leidub, kuid nad pole ainuvaldavad. Parimad veiniaiad leiab hoopis jõeoruga külgnevatelt settepinnasega täidetud platoodelt. Kliima on vahemereline, kuid tuntava atlantilise mõjuga. Sademeid on keskmiselt 850–1000 mm/a. Temperatuurid jäävad –8… +33 °C vahele. Maapind paikneb 300–700 m kõrgusel merepinnast, veiniaedade jaoks optimaalseks peetakse 450 m kõrgusjoont, kus öökülmade karmus taimi ja saaki ei tapa ning kus pinnase niiskusrežiim on optimaalne.
Viinapuud on Phylloxera-järgsed, kuid eksisteerib ka veiniaed, kus kasvab väga vanu omajuurseid Godello taimi, mis olevat praeguste taimede esivanemad. Enamik veiniaedadest on siiski 1974. a algatatud riikliku toega kohaliku kampaania REVIVAL raames ümber istutatud, mistõttu taimed on veinivalmistamiseks ideaalses vanuses. Kahjuks istutati toona liialt palju Palominot, mistõttu nüüd tegeldakse sellest vabanemisega. Veinid on muljetavaldavad ja seetõttu pole põhjust nuriseda, et Valdeorrase D.O.-piirkonna ametlikuks hüüdlauseks on ilma igasuguse valehäbita võetud „La madre del vino” – „Veinide ema!”.
Consejo Regulador loodi juba 1945. a ja D.O.-staatus saadi 1957. Eestvedajad on nad tänaseni, olles esimestena loonud oma D.O.-piirkonna sisse superveinide rühma Valdeorras Producción Controlada, mille valmistamisel on saagikus veelgi piiratum.
Põhilised valged sordid on Godello, Loureira, Treixadura, Dona Branca, Albariño, Torrontes ja Lado, lubatud Palomino. Võimalik on teha lihtsat Valdeorras Blanco veini, milles võib kasutada kõiki sorte (= Palomino kasutus ei ole piiratud), Valdeorras Castes Nobres’t (väärissortidest vein, millest vähemalt 85% peab olema põhisortidest ja ülejäänu võib olla Palomino) ja 100% Godellost valmivaid Valdeorras Godello’t (saagikuse ülempiir 100 ts/ha) ja Valdeorras Godello Producción Controllada’t (saagikuse ülempiir 80 ts/ha). Valge vein võib kanda ka tähiseid Barrica, Crianza ja Gran Reserva.
Põhilised punased sordid on Mencía, Tempranillo, Brancellao, Merenzao, Sousón, Caíño Tinto, Espadeiro ja Ferrón, lubatud sordid Gran Negro, Garnacha Tintureira ja Mouratón. Kõiki neid segades saab valmistada Valdeorras Tinto’t, 85% põhisorte segus lubab valmistada Valdeorras Castes Nobres’t ja 85% Mencía’t kasutades saab Valdeorras Mencía (saagikuse ülempiir 100 ts/ha) või Valdeorras Mencía Producción Controllada (saagikuse ülempiir 60 ts/ha). Reeglite järgi valminud punaveinidele võib panna tähised Crianza, Reserva ja Grand Reserva.
Lisaks võib valmistada magusaid Tostado veine, mille jaoks kasutatakse 90 päeva kuivatatud marju piirtootlikkusega 40 l/ts. Valge Tostado on alati 100% Godello’st, punase puhul sordipiiranguid ei ole.
