Mis eristab Torrest Tšiilis oma Hispaania emafirmast?
Torres Chile areng algas 1979 aastal. Tš¡iilis asuv tootmine on erinev ja kindlasti tunduvalt väiksemamahulisem kui Hispaanias. Firma on iseseisev ja meie senine kasv on olnud orgaaniline ning sisemistele ressurssidele tuginev. Asume pealinnast Santiagost 200 kilomeetrit lõunas Curico orus ja oleme Tšiilis keskmise suurusega veinitootja. Miguel Torrese Tšiili veinide erinevus põhineb eelkõige selle riigi imelisel kliimal ja pinnasel. Tšiili on phylloxera juuretäita riik ja seega ei ole vaja taimi tegelikult pookida. Poogitavatel taimedel toimub ajapikku taimede tõukumine, sest vinifera viinamari poogitakse ameerika teiste viinamarja liikide juurele. Meil on veine, mis valmistatakse vanadelt vinifera viinapuudelt kogutavatest marjadest. Vanimad on näiteks üle 100 aastased. Ilma uue juureta on veinimaitse just selline nagu see oli enne juuretäi jõudmist Euroopasse. Oluliseks faktoriks on ka ideaalne kliima. Meil ei saja koristusajal. Sajab ainult talvel ja vihm ei mõjuta üldse viinamarjade küpsemist. Koristusaeg on meil veebruarist kuni märtsini. Tulenevalt kliimast on vaja viinapuuaedu hoopis niisutada. Geograafilisest asendist johtuvalt on meil mägedest tulevat vett piisavalt nii, et saame tagada taimele ideaalsed kasvutingimused. Ookeani ja mägede lähedus tagavad õhtul ja öösel madalad temperatuurid ning viinamarjad säilitavad küpsedes oma aromaatsed omadused. Need tingimused iseloomustavad ka kogu Tšiili veinikasvatust.
Millised on teised veine mõjutavad tingimused Tšiilis?
Kui Torres alustas Tšiilis, oli viinamarjade kasvatusala palju väiksem. Tänaseks on see laienenud 1700 kilomeetri laiuseks. Viinamarjaaedade ala üha suureneb ja järjest enam otsitakse parimaid kasvualasid, mis ideaalselt sobituksid marjasordiga. Valged viinamarjad kasvavad ookeani läheduses või kõrgemal mägedes, sest need kohad on külmemad. Lähim viinamarjaaed on näiteks 10 kilomeetri kaugusel ookeanist ja kõrgemad aiad on juba 1500 meetri kõrgusel. Ookeanile lähemal viinamarjad lihtsalt ei küpse, sest külm Arktiline Humboldti hoovus on liiga jahe. Lõunapoolseimaks kasvualaks on Bio-Bio org ja põhjas kõrbeline Atacama. Punaste marjade parimad kasvualad on hoopis Tšiili keskosas ja nende kasvatamisel tehakse valik pinnaste osas. Nimelt on Cabernet ja Merlot iseloomult nõrgemad marjad kui Syrah, Grenache ja Carménère. Kui pinnased on viljakad siis kasvatatakse Cabernet ja Merlot marju ning kehvemate pinnaste puhul valitakse midagi eelpoolmainitud tugevamast kolmikust. Tšiili on vulkaaniline ja viljakamad pinnased on mägedes ning seal valitsevad nõrgamad marjad. Ookeani poole jäävad pinnased on juba toitainetest vaesemad ning seega jäävad need alad nimetatud triaadile. Kasvatajate ülesanne on leida balanss pinnase ja kliima vahel. Seega tuleb veinide erinevus Euroopale vastandina hoopis ida-lääne, mitte põhja-lõuna suunalt. Huvitava faktorina saab välja tuua üleilmselt tundud kliimafenomeni El Niño ja La Niña e. siis vastavalt soojem ja niiskem ilm ning tavalisest veelgi kuivem ilm. El Niño aastad on vihmasemad ja seetõttu on veinid rohelisemate nootidega ja La Niña aastad kuivemad ning veinides avaldub see küpsemate nootidena.
Milline on Tšiili veinitööstuse üldine areng?
Nagu lugejad ilmselt teavad on Tšiili veinitootmine jagunenud kolmeks. Kokku on riigis üle 200 veinitegija. Suured firmad teevad 60% veinist ja neid on alla kümne. Keskmisi veinimajasid on 15 ringis ja ülejäänud on väiksed veinikojad. Kohalikke, Tšiili taustaga veinitegijaid on 170 ringis. Ajalooliselt oli 70ndate lõpus veinitööstus Tšiilis väikesemahuline. Arusaam veinidest erines tänasest kardinaalselt ja elanike ootused veinile olid tunduvalt madalamad. Torrese eeliseks oli oma Hispaania kogemuse toomine Tšiilisse. Alustasime terasvaatidega ja uue tammega, mis oli siis uudne. Keldris ja veinivalmistamisel kasutame samu tehnoloogiaid nagu Hispaanias. Riiklik veiniseadus on Tšiilis leebe ja selliseid piiranguid nagu Hispaanias ei ole. Minimaalseks piiranguks on veini alkoholi sisaldus, mis peab olema 11,5%. Karmid riiklikud nõuded on kehtestatud hoopis pisco jaoks, mis on viinamarja baasil tehtav kange alkoholi brändi.
Kuidas iseloomustaksite Tšiili veini?
Näiteks on Torrese Tšiili veinid jagatud nelja kvaliteediklassi. Lauaveinid, reserv tase, premium tase ja ikoon- ehk ülimat balanssi väljendavad veinid. Peame ennast kvaliteediklasside osas teed rajavaks veinimajaks. Näiteks osalesime 1998. aastal 12 veinimaja ühenduse loomisel, et eristuda kvaliteedi klassilt. Siis sündis VIGNO ühendus e. Vignadores de Carignan. See on eralagatuslik kvaliteediühendus ja ei põhine riiklikul klassifikatsioonil nagu on see tavaks Euroopas. ühenduse loomisel võtsime eesmärgiks määrata veinile baaskvaliteet, milleks on viinapuu vanus minimaalselt 30 aastat, 65% carignani sisaldus veinis, viinamarjapõõsa kasvatus ja ilma niisutuseta kultiveerimine. Carignan on meie avastamata” tagavaramari kvaliteetveini tootmiseks. Carignani suuremahuline istutamine ulatub 40ndate aastate algusesse, kui valitsus soodustas selle sordi kultiveerimist, et tõsta olemas olevate veinide kvaliteeti selle viinamarja kõrge happesuse ja intensiivse värviga. Aastatega vajus see algatus unustusse, kuid paljud aiad säilisid ja nende baasil sündiski Maule orus VIGNO ühendus. Teine ümbersünd toimub hetkel Pais viinamarjaga. See on Ameerika esimene (kohalik) viinamari, esinedes erinevate nimede nagu Criolla või Mission all kõigis Ameerika riikides. Pais oli Tšiilis 15 aastat tagasi kõige enam kultiveeritud mari. Oma vastupidavusega sobis ta aladele, kus vesi on haruldus. Rustikaalsete maitseomaduste tõttu on ta siiani mahuveini baasmari. Arvestades, et paljudel kasvualadel ei ole võimalik kasvatada midagi muud peale selle marja otsustas valitsus pöörata sellele marjale kõrgendatud tähelepanu ja me ühinesime selle initsiatiiviga. Pais on kerge värviga, kõrge happega ja kerge maitsega veinimari. 2007 aastal hakkasime proovima, kas sellest marjas on võimalik valmistada vahuveini. Meie proovimine kulmineerus 2011. ja 2012. aastal parima vahuveini tiitliga Tšiilis ja nüüd on see vein ka Eestisse tulemas. Loodame, et see muudab suhtumist sellesse marja ja avab uued võimalused inimestele raskete põllumajanduslike tingimustega piirkondades. Selletõttu hakkasime kasutame ka oma veinide valmistamisel Fair Trade süsteemi. Selle sertifikaadi kasutamine on rahvusvaheliselt tunnustatud ja avab toote tagamaa. Me jälgime, et meie kasvatatud viinamarjad oleksid orgaanilised, kõik osapooled saaksid õiglaselt tasustatud sealhulgas ka aedades töötavad töölised ja veinipudelilt saadav 10% tuluosa läheb tagasi piirkondadesse, et tagada sotsiaalne vastutus ja inimeste parem kaasamine kogukonnas. 2010. aasta maavärina järgselt vaatasime, kuidas saaksime veelgi rohkem kogukonnale tagasi anda ning sealt sündis laiaulatuslik koostöö 1986. aastal asutatud Torrese Fondiga, mille eesmärk on edendada külakogukonna arengut.
Maailmas on Tšiili sünonüümiks kujunemas Carménère, kuidas Tšiilist vaadatuna asi näib?
Pikalt arvati Tšiilis, et tegemist on Merlot marjaga ja 90ndate kiire laienemise perioodil istutasid paljud, just seda marja oma laienevatesse istandustesse. 90ndate laienemise perioodil kasvas istandike pindala nimelt kolm korda 50 000 hektarilt 150 000 hektarile. Hiljutiste geneetiliste uuringute kohaselt on see mari aga hoopis Carménère ning see tabas üllatusena paljusid. Tänaseks saab eristada Tšiilis Carménère phul kolme stiili. Esimesena nimetaksin rohelist stiili. Tavaliselt on need veini äratuntavate roheliste nootidega. Põhjuseks on just Carménère istutamine Merlot pähe. Nimelt ei valmi Carménère viinamari istutatud aladel lõplikult ja toored maitsed avalduvad veinis roheliste nootidena. Loomulikult on need veinid saadaval odavamas hinnaklassis. Teise stiilina saab esile tuua küpse stiili, mis sünnib üleküpsenud marjadest. Kuna klimaatilise iseärasuse tõttu korje ajal vihma ei saja võivad marjad kiiresti üleküpseda ehk vesi kaob marjadest. Sellised veinid on väga täidlased, siidised, kontsentreeritud, kuid ka tugevate moosiste nootidega. Need meeldivad paljudele, kuid happesuse puudumisel kaob veinide personaalsus ja iseloom. Kolmas stiil väljendab Carménère personaalsust ja siin kerkivad aroomides esile looberi aroomid ning maitses vürtsikus. Need veinid kätkevad endas ideaalset kasvukohta ja parimat veinivalmistamise oskust. Carménère puhul on oluline ideaalse buketi saavutamisel happesus ja värskus ning maitses avalduv pikk vürtsikus. Paljud kasvatajad istutavad Carménère Tsiilis lõunanõlvadele, et säilitada just neid karakteristikuid.
