Ungari aladel valmistati veini juba tuhat või enam aastat enne seda, kui 896. a. ungarlaste hõimud Pannoonia tasandikule saabusid. Sopronis ja Szekszárdis on 8.–5. eKr pärinevatest haudadest leitud urne, mis sisaldasid viinamarjaseemneid – võimalik, et veini tehti juba sel ajal. Kindlalt arenes veinikultuur Ungari (Pannoonia) aladel roomlaste ajal 1.–4. sajandil.
Pärast Pannoonia tasandiku hõivamist andsid seitse hõimupealikut üksteisele verevande, millega pandi alus ühtsele ungari rahvale uuel kodumaal. Ühine ajalugu algabki sõna otseses mõttes veiniga – seitse pealikut lasid oma verd veinikarikasse ning jõid selle ühtsusvande kinnituseks tühjaks.
1848. aastal algas Austria võimu alt vabanemine rahvuslippude väljatoomisega üle maa toimuvatel sügisestel veinipidustustel. End hakati nimetama sõnaga bornemzet – veinirahvas. Ainsana Euroopas antakse jootraha just „veiniks” vaid ungari keeles (borravalo), paljudes teistes keeltes lihtsalt „joogiks”, vene keeles „teeks” („na tsai”). Veini – kuulsat tokaid – ülistatakse ka Ungari hümnis.

Arenguraskused

20. sajand veinitegemist ei soosinud – sajand algas, nagu kogu Euroopas, viinapuu juuretäi Phylloxera laastamistööga. Järgnes kaks ilmasõda ning kommunistide võimuletulek, kelle jaoks omas tähtsust vaid toodangu maht.
Patriotismist tuge saava levinud arvamuse järgi mõjutab Ungari täna­päeva veinide kvaliteeti üle kõige kommunistliku režiimi kvaliteedipõlgliku masstootmise järelkaja. Faktiks jääb, et ühel Ungari kuulsamal viinamäel Villány Kopáril kasvatati sotsialismiajal herneid.
Siiski on see vaid osa tõest. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Ungari veinidel, Tokaji välja arvatud, pole kunagi olnud tõelist pääsu Põhja- ja Lääne-Euroopa nõudlikele, tarbimise ja tootmise trende määravatele turgudele. Seepärast arvas iga küla veinimeister, et tema tehtud jook on maailma parim, rahvusvahelise maitsega harjunud tarbija aga kahjuks nii ei arva. Tema meeleheaks hoiab tuntuse puudumine Ungari veinide hinda all. Praegu veel!
Lisaks kinnipidamisele vanaisade valmistamisvõtetest takistab tänapäeva veini tootmist killustatud maaomand, kohmakad seadused ja investeeringute nappus. Siiski on kahekümne aastaga tehtud uskumatuid edusamme, veinipiirkonnad on taaselustanud oma ajaloolise isikupära ning esile kerkinud talendid on täis tahtmist pista rinda maailma esinumbritega.
Sugulaskeel ei ole raske
Enamasti on veinipudelite sildid peale ungari keele ka inglise keeles, kuid mõne termini teadmine võib tulla kasuks.
Bor – vein
Minösegi bor – kvaliteetvein
Szaraz – kuiv
Felszaraz – poolkuiv
Feledes – poolmagus
Edes – magus

Sildi kvaliteedisõnumit sõna-­sõnalt võtta ei tohi. See vaid kinnitab, et veini valmistamisel on järgitud teatud tehnilisi reegleid, ega tähenda, et pudelis sisalduv jook teile maitseb.

Kliima, viinamarjad ja piirkonnad

Ungari kliima on veinikasvatuseks ideaalne. Üldine kasvupind moodustab umbes 100 000 ha, mis on võrreldav Saksamaa, Austria ja Bordeaux’ga. Kuna Ungari on vahelduvate pinnavormide ja suurte kliimaerisustega, pole üllatav, et seal tehakse väga mitmesuguseid jooke – vahuveinidest tõsiste punaveinideni ning kergetest valgetest ja roosadest maailma kõige magusamate dessertveinideni.
Nii-öelda rahvusvaheliste viina­marjade – Chardonnay (tuntud Ungaris kui Kereklevelü – „ümmargune leht”), Pinot Gris (Szürke­barát – „hall munk”, st frant­sis­kaanlane), Cabernet Sauvignon, Merlot jt – kõrval tehakse hulgaliselt põnevaid veine marjadest, mida ei leidu kusagil mujal maailmas: Furmint, Hárslevelü (tõlkes „pärnaleht”), Kéknyelü (tõlkes „sinine vars”), Juhfark (tõlkes „lambasaba”), Királyleányka (tõlkes „printsess”), Kövidinka, Sarfeher, Ezerjó jt.
Furmint on kõige tähtsam Ungari valge viinamari, millest valmistatud lillelise aroomi, rikkaliku maitse, hea happe ja kõrge mineraalsusega kuivad veinid on Ungari parimad. Proovida tasuks nii ilma tammeta tehtud veini kui ka kerge tammelaagerduse saanut. Suurepärased mõlemad, allakirjutanu eelistus langeb esimesele. Furmint on põhiline mari ka azsu ja szamorodni valmistamiseks. Harslevelü on samuti kerge, happeline, pärnaõiemee aroomiga.
Ungarlaste Kékfrankos on Saksamaal ja Austrias Blaufränkisch (ka Limberger). Oma nime sai ta legendi kohaselt mitte selle järgi, et on sinine (Kék-, Blau-) ja pärit Prantsusmaalt, vaid selle järgi, et Napoleoni sõdade aegu ostsid prantsuse sõdurid Sopronis veini ning oma parima pudeli eest tunnistasid kohalikud maksevahendina vaid „õigeid”, sinist värvi franke. Kékoportó on teistes maades tuntud oma saksakeelse nime all Blauer Portugieser.
Ametlikult on Ungaris 22 veinipiirkonda. Võttes arvesse, et mõned neist on väikese toodanguga ning teised erinevad naabrist eelkõige administratiivse kuuluvuse, mitte niivõrd veini poolest, võib julgelt rääkida seitsmest põhilisest, tingi­muste poolest üsnagi sarnasest veiniregioonist (Borvideki Regio). Kaugem eesmärk ongi teha 22 ajalooliselt kujunenud suhteliselt väikese piirkonna asemel rahvusvaheliselt tuntuks need seitse.
Vaatleme lähemalt mõnda piirkonda, millest lugeja tutvus Ungari veinidega alata võiks. Iga piirkonna juures püüame nimetada ka mõned tootjad, kelle veinide stabiilselt kõrge tase ja isikupära on üldtunnustatud. Sellega saab vältida juhuslikke pettumusi ning jõuda kiiremini arusaamisele Ungari veinide rikkusest ja võlust. Pudelisildilt loetavate nimede kohta teadmiseks, et ungari keeles kirjutatakse traditsiooniliselt perekonnanimi eesnime ette, nagu Liszt Ferenc, nüüdisaja tekstis mõnikord ka meile harjumuspärasemalt vastupidi.

Béla Hamvas: „Küsimuse „kuidas?” juurde kuulub ka, millises seltskonnas on kõige parem juua. Universaalseid veine on väga vähe – selliseid, mida näiteks kogu inimkond võiks ühekorraga mingil suurel peol, ütleme maailmarahu peol, tarbida. Selleks puhuks soovitaksin Ungari veinide seast ainult Somló veini.”