Tundub, et võiksime VINE uudiste all avada eraldi alarubriigi "Võltsingud".
Kas on see tingitud üldisest himust suuremate kasumite järele või jahtuva majanduse tingimustes lootus plussi poole peale jääda, aga juba mitu kuud kohub Beaujolais veinide ümber skandaal ebaausate veinivalmistusvõtete tõttu.
Nimelt mõistis Prantsuse kohus märtsi lõpus 53-le veinitootjale 30000-300000 krooniseid trahve veini liigse šaptaliseerimise eest. Samuti trahviti paari vahendajat ja kolme supermarketit, süüdistuseks veinivalmistajatele ilma tšekita suhkru müümine.
Süüdistuse südameks on vastuollu minek Prantsuse ja Euroopa Liidu reeglitega šaptaliseerimise küsimuses (šaptaliseerimine on veinivirde magustamine viinamarjasuhkruga veini alkoholisisalduse tõstmise eesmärgil). Reeglite rikkumine, ehk liigne magustamine, on toimunud erakordselt komplitseeritud 2004. aastakäigu (külm ja vihmane, tulemuseks mitteküpsed marjad, madal suhkrusisaldus ja liigmadal alkoholisisaldus) veinide puhul, juhtumi taustaks aastaid kestnud nõudluse langemine Beaujolais veinide järele ning veiniaedade hinna kahanemine piirkonnas.
Ametlikult on Beaujolais’d lubatud šaptaliseerida 2% lisaalkoholi ulatuses ning apellatsioonireegel nõuab vähemalt 12% alkoholi, kuid halva suve tõttu kippus alkoholisisaldus jääma alla nõutud piiri. Tootjad taotlesid ametnikelt luba tõsta erandkorras alkoholisisaldust 2,5 protsendipunkti võrra (mis on lubatud mitmetes naaberapellatsioonides) ning lootuses taotluse rahuldamisele nii ka tegutsesid. Kuid luba ei saadud.
Kuna inimesed on harjunud tänapäeval tarbima oluliselt kangemaid veine kui mõnikümmend aastat tagasi, siis on raske turustada veine, mis jäävad napilt 12% piiri peale.
Seega – lugeja otsustab ise, kui suur on Beaujolais tootjate patt, kas on see võrreldav viimatiste Montalcino, Montepulciano ja Languedoc’i juhtumitega, või tuleks seda käsitleda teisiti.
* pildid on illustreerivad ja ei ole seotud konkreetse juhtumiga
