Paremal mõisa perenaine Anne Poniatowski ning vasakul veinide maaletooja Igor Sööt, kelle pintsakule tikib projektor Mas de la Dame’i tunnuskivi pildi. Foto Aare Karolin

Mõisa nime õigustavalt toimetatakse koos oma õe Caroline Missoffe’ga veinimõisas, millele pani aluse nende vana-vanaisa, kes 1903. aastal ostis 16. sajandist pärit valdused peale sealkandis puhkuse veetmist saadud inspiratsiooni. Väidetavalt on mõisa mainitud ka Nostradamuse (kes sealtkandist, Saint-Rémy-de-Provence’st, pärit) ennustustes ning see on tuntud prantsuse kirjaniku Simone de Beauvoir’ romaani tegevuspaigaks.

Vincent van Gogh maalis mõisa eluhoonet aastal 1889, kui viibis Saint-Rémy-de-Provence’s.

 

Mõis laiub 50 km kaugusel Vahemerest põhja suunas väikeste Alpide (Les Alpilles) lõunapoolseil nõlvail 350 hektaril, millest 57 on viinapuude all ning 25 oliivisaludega kaetud. Lähimad suuremad asulad on Les Baux de Provence, mis paikneb 3 km kaugusel loodes ning 15 km tagune läänes asuv Arles.
Kuna valdused asetsevad ümbritsevate mägede poolt moodustatud “kausis”, on kliima väga kuum – see tõstab kõrgele ka toodetavate veinide alkoholisisalduse. Pinnas sisaldab rikkalikult lubjakivi ning viinamarjataimede tervist kujundab talvekuudel läbi Lõuna-Prantsusmaa puhuv mistraal.
Eespool mainitud orgaanilise põllumajandusega tegeleb Mas de la Dame juba enam kui 30 aastat, olles esimene veinitootja piirkonnas, kes taolise filosoofia omaks võttis (tollal polnud vastavaid regulatsioone). Praegusel ajal on neil veinidel Agricole Biologique tähistus.

Peamised viinamarjad, mida kasvatatakse, on Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre, Cinsault’ ja Cabernet Sauvignon punastest ning Rolle (tuntud ka kui Vermentino), Clairette, Semillon ja Roussanne valgetest.
Punased ja rosé veinid kannavad tähistust AOC Les Baux de Provence, kõik valged aga VDP Les Alpilles määratlust.

Mas de la Dame veinivalik. Foto Tanel Eigi

16. veebruaril toimus restoranis Platz Mas de la Dame veinide maitsmine. Ära sai proovitud järgmised veinid:

Cuvée de la Stèle Blanc 2009
Särtsakas, mineraalne segu Rolle’st ja Clairette’st. Tõeline üllataja, heas tasakaalus hoolimata kõrgest alkoholisisaldusest.

Cuvée Coin Cachè Blanc 2007
Põnev katsetus tammevaadis kääritatud Semillon’i ja Clairette’i segust. Teatav vastuolu väga puuviljase ja mesise aroomi ning kuiva ning kõrge happesisaldusega maitse vahel

Cuvée Gourmande Rouge 2008
Hea happega, Cotes-du-Rhone’lik (segatud kokku Syrah’st ja Grenache’st) mahlane punavein. Hea käega tehtud, kuid põnevust napib.

Cuvée de la Stèle Rouge 2006
Rahvusvaheliselt maitsev, pisut super-toskaanlasi meenutav Cabernet Sauvignon’i ja Syrah segu – ja sellisena mõneti igav. Täidlane, palju paksu moosi. üleminekuks Uue-Maailmast vanasse vägagi hea lahendus.

Viimase kahe suurepärase veini suhtes on kõvad kahtlused, et nende kirjeldused on omavahel sassis – vein valati välja dekanterist ning maitsmislehel olid positsioonid segamini.

Vallon des Amants Rouge 2008 / Cuvée Coin Cachè 2007 Rouge
a) Parim vein oli üliheas balansis, marjane, elegantne ja nüansirohke, toonilt keskmine punane.
b) Samuti hea, aga hoopis teistlaadi oli teine, mis pakatas mustadest marjadest ning sisaldas muljetavaldava määra tanniine, mis vihjas asjaolule, et selle veini joomiseks on selgelt liigvarane aeg. See vein oli tunkeltume.

Aga kumb neist oli kumb, seda ei tea kinnitada.

Kokkuvõtvalt: targalt tehtud, head kuni väga head veinid, mis kindlasti rikastavad kohalikku veiniskaalat. Ainsaks miinuseks võib lugeda hinda – selles hinnaklassis (maaletooja juures € 14-27) peabki vein hea olema ning samaväärseid konkurente on oi kui palju.

Degusteerijad veinidesse süvenenuna. Foto Aare Karolin