Veel kümme aastat tagasi kirjutas tuntud veinikriitik Jancis Robinson, et Prantsusmaa veininduses on kaks alahinnatud vaeslast: Gamay-põhised Beaujolais ja Loire’i oru Muscadet viinamarjast tehtud veinid. Õnneks on suhtumine vähemalt Beaujolais veinidesse ja Gamay viinamarja läinud järjest paremaks (sama saab muidugi öelda ka Muscadet kohta – toim.).
Minu Beaujolais
Minu isiklik kogemus Beaujolais’ga algas 2014. aastal, kui külastasin seda piirkonda esimest korda. Kui töötasin Lyoni I Ülikoolis, ütles mu sõber Gerard, et tead meie kolleeg ülikoolist, Patrick, on aktiivne Beaujolais tegelane. Tal on maja, väike maavaldus ning ta ajab veinimeeste juriidilisi asju ja on tegev paljudes kohalikes ettevõtmistes. Öeldud-tehtud ja saigi ära käidud Lyonist tunniajase sõidu kaugusel asuvas Beaujolais veinipiirkonnas. Nagu ikka, sai algul külastatud turistidele mõeldud kohti, hiljem ka ülikoolituttavaid ning tuttavate tuttavaid. Prantsusmaa on isiklike sidemete maa ning kui sinu ja majaperemehe vahel on ühine tuttav, võetakse ka sind vastu nagu oma inimest. Majaperemehed noogutavad tutvustamisel kaasa, kui öeldakse, et külalised on Eestist, aga ilmselt see, kus selline riik Ida-Euroopas paikneb, on reeglina suhteliselt teadmata. Väga hästi teadis Eestit siiski peomaja pidaja, kel olid Armeenia juured, elektrooniku haridus ning töökogemus Soome Nokiast.
Praktiliselt igal pool võetakse turiste hästi vastu. Euroopa Liidu ja kohaliku rahastuse toel on mitmed veinitootjad endale ehitanud esitlusruumid ning ka mitmed külakeldrid on saanud rahastuse, et oma küla toodangut paremini esitleda. Otsesidemete arendamisest võimalike klientidega on huvitatud peaaegu kõik vähemalt keskmise suurusega tootjad.
Kliki Beaujolais veinipiirkonnal, et liikuda täpsema kaardi juurde.
Beaujolais piirkonna ja veini ajalugu
Beaujolais piirkonna ajalugu on tihedalt seotud Lyoni linnaga ning Lyon (roomlaste Lugdunum) ja sellest veidi lõuna pool asuv Vienne olid roomlastele põhja poole tungimise baasideks.
Beaujolais’s sõdis Gallia vallutamisel ka Julius Caesar ning tema nimest tuleb Juliénase küla ning veini nimi. Enne esimese millenniumi saabumist olid roomlased juba tänapäevase Prantsusmaa vallutanud ja edaspidi toimusid sündmused Rooma Impeeriumi elukorralduse järgi.
Sellest ajast on Lyonist kui kaubateede sõlmpunktist läinud oluline tee põhja poole. Roomlastel oli selle nimeks Via Agrippa, praeguse kiirtee nimi on E15 ehk Autoroute 6. Seda mööda Pariisi poole sõites jääb Beaujolais veinipiirkond mõne aja pärast vasakut kätt.
Keskajal oli Beaujolais piirkond parunkond, mis allus Lyoni krahvidele. Beaujolais isandad olid tähtsad isikud ja sageli seotud sõjapidamisega. Beaujolais piirkonna valitsemine läks läbi mitmete manöövrite 15. sajandil Bourbonide kätte ning 16. sajandi lõpul said Bourbonid Prantsuse kuningateks. Bourbonid olid 1589. aastani kuningadünastia kõrvalliin, kelle valdused olid suuremalt jaolt Lõuna-Prantsusmaal. Bourbonide dünastia teise kuninga Louis XIII lemmikveinid olid Chenasi küla veinid.
Algselt oli piirkonna keskuseks mägedes paiknev Beaujeu asula, kuid rahulikematel aegadel viidi pealinn ajaloolise tee ja jõe äärde Villefranche-sur-Saône’i.
1622. aastal keelustas Louis XIII Beaujolais ja Lyonnais veinide müümise Burgundia veinidena. Aastal 1642 avati Briare’i kanal Loire’i ja Seine’i vahel, mida mööda algas intensiivne Lõuna-Prantsusmaa veinide transport Pariisi.
17. sajandil sai Lyon Prantsuse kuningate toel suureks siiditööstuse keskuseks. Siidriided olid tollases Euroopas tõeliseks luksus- ja moekaubaks ning seetõttu voolasid Lyoni suured summad. Mitmed siiditöösturid investeerisid oma raha lähedal asuvatesse Beaujolais veinimõisatesse ja taludesse. Erinevalt Burgundiast, kus mõisad kuulusid pärilusaadlikele, olid Beaujolais veinitootmiste omanikeks sageli teenistusaadlikud ja rikkad kodanlased.
19. sajandil toimus ka Beaujolais (veini)piirkonna spetsialiseerumine. Kuna 1849. aastal avati Pariis–Lyon raudtee, siis viidi põhjaosa kallimaid veine Pariisi ja Šveitsi, lõunaosa odavamad veinid läksid aga Lyoni linna müügiks.
Kliki Beaujolais Cru aladele, et saada täpsemat infot.
Beaujolais
Beaujolais veinipiirkonna saab jagada mõtteliselt kolmeks:
1. Kümme põhjaosa küla ehk Beaujolais Cru’d (tumelilla ala), kus iga küla veinil on oma stiil ja veini müüakse enamasti selle küla nime all.
2. Beaujolais Village AOP – (keskmine lilla ala) kildadelt ja graniitselt pinnaselt tulev vein.
3. Beaujolais AOP (helelilla ala) – toodetakse põhiliselt Beaujolais Nouveau’d, kuid on ka mitmeid huvitavaid tava-Beaujolais’id.
Kliki kaardil Beaujolais' Cru’del, et saada enam infot!
Juliénas
Pindala: 570 ha
Kõrgus: 230–430 m üm
Üks vanemaid Cru'sid, nimetatud Julius Caesari järgi. Kivised uhtemullad vulkaanilise „sinise“ lisandiga, väga järskude nõlvadega nõlvad.
Piirkonna veine iseloomustavad märksõnad on mineraalsus, punased marjad, kannikesed, pojengid ja kaneeli ning pipra nüansid.
Foto © Inter Beaujolais.
Saint-Amour
Pindala: 330 ha
Kõrgus: 280 m üm
Kiviviske kaugusel Burgundias paiknevast Mâconnais't asub karjuseküla Saint-Amour oma rulluvate mäenõlvade ja iidsest uhte- ning ränisest savist, graniidist, kilt- ja lubjakivist koosneva vaheldusrikka pinnasega.
Veinid on väga mitmekesised ning peegeldavad hästi oma kasvukoha iseloomu – ühelt poolt elegantsed, kerged ja rafineeritud lilleliste nootidega, teisalt aga jõulised ja vürtsikad, punaste marjade iseloomuga.
Foto © Inter Beaujolais.
Chénas
Pindala: 250 ha
Kõrgus: 280 m üm
Beaujolais väikseim apellatsioon saab oma nime iidsetelt tammikutelt, mis katsid sajandeid tagasi piirkonda.
Kõrged graniitjärsakud lääne pool ning kergelt lainetav vulkaaniline ning ümarate jõekividega pinnas idas annavad veinidele unikaalse, täidlase lilleliste nootidega vürtsika maitseprofiili.
Foto © Inter Beaujolais.
Moulin-à-vent
Pindala: 640 ha
Kõrgus: 255 m üm
Viinamarjaväljadest ümbritsetuna kõrgub üle piirkonna majesteetlikult tuuleveski. Roosale graniidile istutatud viinapuud annavad meile Gamay, mis on täidlane ja kompleksne, lilleliste aroomide ning rikkaliku, intensiivse punaste marjade loomuga.
Need tõsised, võiks isegi öelda, et võimukad veinid on tuntud oma heade laagerdusomaduste poolest.
Foto © Inter Beaujolais.
Fleurie
Pindala: 830 ha
Kõrgus: 340 m üm
Selle Cru veinid on imeliselt elegantsed ja nauditavad, suisa romantilised ja meelelised ning viimistletud äsjanopitud purpursete õite ja värskete punaste marjade nootidega.
Üle 90% tema territooriumist moodustab roosa graniit ning veiniaiad paiknevad dramaatiliselt järskudel nõlvadel.
Foto © Inter Beaujolais.
Chiroubles
Pindala: 310 ha
Kõrgus: 410 m üm
Chiroubles paikneb kümne Cru hulgas kõige kõrgemal merepinnast.
Domineeriv pinnasetüüp on roosa graniit, kuid leidub ka liivast pinnast. Pehme, kuid jõuline Chiroubles'i Gamay on värske punaste marjade ja õrna lilleõite loomuga.
Foto © Inter Beaujolais.
Morgon
Pindala: 1100 ha
Kõrgus: 310 m üm
Üle teiseks suure Cru Morgoni kõrgub Mont du Py mägi ning pinnaste varieeruvus on suur nagu piirkondki. Siinsete viinapuuaedade aluspõhjakivimid on graniidised, siniste vöönditega, uhtsed ja savised.
Tähelepanuväärse Côte du Py veiniaia aluspind koosneb aga lagunenud kildast.
Veinid on omanäolised, täidlased ja tekstuursed, neis leiab küpseid luuvilju, mineraalsust, vürtse ning lopsakaid punaseid marju.
Foto © Inter Beaujolais.
Régnié
Pindala: 390 ha
Kõrgus: 350 m üm
Olles uusim Cru (1988), pakub Régnié õrnu, värskeid ja nõtkeid veine.
Peamiselt liivased-graniidised pinnased kagusse vaatavatel erinevatel nõlvadel. Marjad valmivad varakult, veinid on punaste, lillade ja mustade marjade iseloomuga, samuti vürtsikad ja mineraalsed.
Külale iseloomulik on ka kahe torniga kirik.
Foto © Inter Beaujolais.
Côte de Brouilly
Pindala: 320 ha
Kõrgus: 300 m üm
Järskudele kivistele nõlvadele istutatud veiniaedade pinnas koosneb sinistest kividest ning kiltsavist.
Veinid on hõrgud, rikkalikud ning õhkuvad põldmarjade, pipra ja mineraalsuse noote.
Legendi kohaselt on koha nimi seotud Rooma ohvitseri nimega Brulius.
Foto © Inter Beaujolais.
Brouilly AOP
Pindala: 1250 ha
Kõrgus: 290 m üm
Pool Cru alast (Brouilly AOC aastast 1938) moodustavad järsunõlvalised roosast graniidist, teine pool aga segu savist, sinistest kivimitest, vulkaaniliselt kruusast ning lubjakivist. Veinid on puuviljased, ümarad, pehmed, aroomis domineerivad väikesed punased marjad – maasikad ja vaaarikad. Mõeldud noorena joomiseks.
Erinevalt teistest Cru küladest on Brouilly’l ka omanimeline apellatsioon. Linnakesest leiab toreda nimega kabeli – Notre Dame aux Raisins (Meie Viinamarjade Jumalaema).
Foto © Inter Beaujolais.
Beaujolais AOP
Pindala: 3600 ha
Kõrgus: 360 m üm
AOP Beaujolais on üle-piirkondlik apellatsioon ja tema nime all toodetakse veini kõigis 72 Beaujolais vallas. Ligi 300 ha toodetakse ka valget veini Chardonnay’st.
Pinnas on roosa graniit, sinised kivimid, lubjakivi, savi ning iidsed mäelise päritoluga ladestused.
Foto © Inter Beaujolais.
Beaujolais-Villages AOP
Pindala: 2900 ha
Kõrgus: 200–500 m üm
Beaujolais-Villages AOC (loodud 1950) paikneb Beaujolais veiniaedade keskosas, jäädes lõunas olevast üldapellatsioonist põhja poole ning ümbritsedes Cru külasid. Veiniaiad on ida-kagu suunalistel nõlvadel kõrgusvahemikus 200–500 meetrit. Pinnaseks gneiss, liivakivi, kiltsavi ja graniit.
Foto © Inter Beaujolais.
Kliima ja geograafia
Beaujolais kliimat loetakse üllatuslikult mereliseks (Köppen-Geiger Cfb), millega kaasnevad sademed ja väike temperatuuri kõikumine. Teisalt asub Beaujolais niiske kontinentaalse kliimaga (Köppen-Geiger Dfb) Keskmassiivi (Massif-Central) ja Alpide vahel. Kokkuvõtvalt saab öelda, et seal on soojem kui Burgundias ja jahedam kui Rhône’i orus.
Huvitava teooriaga, et Pinot Noir’i ja Gamay viinamarjasordid käituvad erinevalt sõltuvalt suurtest kliimatsüklitest, tuli välja Burgundia veinimaja omanik Bernard Hudelot. Lihtsas keeles väljendatuna, kliima soojenemise perioodidel annab paremaid veine Gamay ja kliima jahenemisel Pinot Noir. Praegune kliima soojenemise period peaks seega soosima Gamay’d.
Pinnas
Lõunapoolses osas (üldapellatsiooni aladel, nimetatakse ka Bas Beaujolais) on maapind rohkem savi- ja liivakivine, põhja pool, kus asuvad Cru alad, domineerivad kiltkivi ja graniidipõhised, mõningase lubjakivisisaldusega mullad. Ligikaudseks üleminekupunktiks kahe pinnasetüübi vahel on Villefranche-sur-Saône’i küla.
Gamay veinimari
Gamay N (pikema nimega Gamay Noir à Jus Blanc) on purpurse kestaga vana viinamarjasort, millest saab kuivi, marjase maitse ja kerge kehandiga veine. Mitmed Beaujolais Crud nagu Morgon ja Moulin à Vent sarnanevadki küpsedes pigem burgundlastele. Lisaks Gamay Noir’ile on veinides lubatud ka mõned Gamayst kloonitud sordid.
Gamay’d kasvatatakse veel ka Burgundias, Loire’i orus, Šveitsis, Horvaatias, Kanadas ja USA läänerannikul, kuid ligikaudu kolmveerand või enam maailma Gamay’st tehtud veinidest tuleb siiski Beaujolais’st.
Sorti mainiti esimest korda 1360 aastal Burgundias (Beaune’is). Geneetiliselt koodilt on ta Pinot Noir’i sugulane, kuid samadel põllupindadel on teda lihtsam hooldada, ta annab rohkem saaki ja tal on ka vähem haigusi.
Gamay viinamarjade kasutamise tuline vastane oli Burgundia hertsog Philippe II Julge, kes keelustas Gamay viinamarjade kasvatamise oma valdustes. Tänapäeval jääbki Gamay kasvatuse põhipiirkond Burgundia aladest lõuna poole.
Beaujolais AOC ja Beaujolais-Village AOC (tänapäeval AOP)
1937. aastal fikseeritud Beaujolais päritolunimetusega veiniterritooriumi (AOC) reeglid panevad paika viinamarjade kasvatuse, korjamise, veini valmistamise ja siltidel sisalduva info. Näiteks on ära toodud nõuded, kui suur võib olla tehnika koormus pinnaühikule, vagude vahel peab kasvama vähemalt suvel muru, uue põllu tegemisel peab säilima muldade koostis ja viinamarjade sorteerimine peale korjet on kohustuslik.
1950. aastal loodi lisaks Beaujolais-Village AOC.
Beaujolais Nouveau
1945 taotles Beaujolais piirkond luba müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine (vin primeur või nouveau). Aastal 1956 võeti kasutusele tervete viinamarjakobarate kääritamine süsihappegaasi keskkonnas.
Üks kolmandik Beajoulais veinidest müüakse pärast lühiajalist kääritamist Beaujolais Nouveau („uus Beaujolais“) nime all. Antud veini valmistamine sai suurema hoo sisse 60ndatel ja 70ndatel aastatel, kui Beaujolais Nouveau vein sai ülemaailmselt tuntuks. Tähtpäevaks on iga novembri kolmas neljapäev, millest alates lubatakse Beaujolais Nouveau vein müügile. Sellal toimuvad ka pidustused ja rahvaüritused. Kui Gamay Noveau müük ja tootmine kasvasid eelmise sajandi 60–90ndateni pidevalt, siis uuel sajandil saabus küllastus ja vein läks nii öelda „moest välja“.
Beaujolais Nouveau päev ja eestkõnelejad
1967. aastal fikseeriti Beaujolais Nouveau päevana 15. november, kuid hiljem, 1985. aastal muudeti Beaujolais Nouveau päev novembri kolmanda nädala neljapäevaks. Beaujolais Nouveau müügikontseptsiooni arendajana ja globaalseks viijana tuleb nimetada Georges Dubœufi. Hindamatu roll Beaujolais veinide tutvustajana on olnud ka tippkokk Paul Bocuse’il.
Beajoulais Cru
Kui Beajoulais Nouveaud loevad paljud spetsialistid moe- ja reklaamiürituseks või tooteks, siis Beajoulais veinipiirkonna põhjaosas valmistatakse kõrgema kategooria veine tähistusega Beajoulais Cru (Cru tähistab prantsuse keeles kõrge kvaliteediga viinamarjaistandust või istanduste gruppi). Beajoulais Cru ala hõlmab kümmet küla: Chénas, Brouilly, Chiroubles, Juliénas, Côte de Brouilly, Morgon, Fleurie, Moulin à Vent, Saint-Amour ja Régnié. Tulenevalt pinnase geoloogilistest erinevustest on erinevatel Beajoulais Crudel erinev maitsevarjund. Näiteks Moulin à vent’is on pinnases palju mangaani, Brouilly mägi on aga kustunud vulkaan. Tavapäraselt on parim aeg Beaujolais Crude tarvitamiseks 3–10 aasta vahel.
Beaujolais mullad tingivad veinide küllaltki happelise iseloomu. Süsihappegaasi lisamisega kääritustankidesse püütakse käärimisprotsessi käigus happelisust vähendada. Kääritusprotsessi käigus tekib veinile maasika-, vaarika- või banaanimekk. Oma üldiseloomult on Beajoulais’s Gamay viinamarjadest valmistatud veinid veinid kerged ja puuviljased.
Beaujolais pole ainult punane
Beajoulais veinipiirkond ja punane Gamay viinamari on küll peaaegu sünonüümid, kuid mõni ülejäänud protsent veinitootmisest tähendab Chardonnay’st valgete veinide tegemist. Valgeid Beaujolais’sid iseloomustab lillede ja tsitruste aroom.
Piirkonnas valmistatakse ka roosasid veine ja vahuveini. Päritolureeglid lubavad Beaujolais aladel valmistada ka Burgundia Crèmant’te.
Beaujolais vein ja toidusobivus
Beaujolaist mõnekümne minuti autosõidu kaugusel on Prantsuse gurmeepealinn Lyon. Sealset kokakunsti lühidalt kirjeldada on sama raske, kui kirjutada pool lehekülge Louvre’i kunstikogust. Juhul, kui on tegemist seltskonnaga, kes ei tea, mis veini tellida või ei jõua pudeli osas üksmeelele, on tavaliselt sommeljeede soovitus valida kerge kuiv punane vein. Selles mõttes sobivad Beaujolais veinid väga hästi ja mitmed välismaised sommeljeed on nimetanud neid toiduga hästi sobitatavateks.
Täidlasemad veinid nagu Chenas, Juliénas, Côte de Brouilly, Morgon ja Moulin à Vent sobituvad paremini sealiha, seente ja vorstidega. Kergemad veinid nagu Beaujolais, Beaujolais village, Brouilly, Chiroubles, Fleurie, Saint-Amour ja Régnié sobituvad paremini pardi, lamba, loomaliha ja lambaga. Ka tuunikala sobitub hästi kergemate Beaujolais’dega.
Kuna Ameerika Ühendriikides langeb täpselt nädalajagu BN tähistamisest hilisemaks ka Tänupüha pidamine, siis on seal saanud uudseveinist traditsiooniline pidukalkuni kõrvane rüübe, mida igal aastal tarvitatakse miljonite pudelite kaupa.
Lõpetuseks turismisoovitus
Kui olete Lyonis ja aega on üks päev, võiks võtta organiseeritud veinituuri. Turismiinfot ja kohti on palju, kuid isikliku kogemuse pinnal ja laiema ülevaate saamiseks võiks soovitada selliseid kohti nagu: Morgoni küla veinikelder, Dubœufi raudteejaamarestoran-muuseum ning Fleurie kooperatiivi kelder.
