Viinamarju on Eestis kasvatatud kindlasti üle 100 aasta. Alustajateks olid Balti mõisnikud, kes Lääne-Euroopast endale istikuid hankisid. Enamasti kasvasid viinamarjad mõisates ikka kasvuhoonetes ja mõisniku oma pere tarviduseks.

On tõenäoline, et osad sordid ka väljas, eriti lõunaseina ääres kasvasid. 1930-date aastate ajakirjanduses leiab rohkelt kajastusi, et viinamarjad avamaal lõunaseina ääres on kasvanud ja ka valminud. Mainitud on viinamarjakasvatajaid Viljandis, Tapal ja Petseris. Tavaliselt oli tegu kas puukoolide aednike või omanikega. Räpina aianduskooli lähedal lillepoe ees kasvab Madeleine Angevine juba eelmise vabariigi aegadest.
Siis kasvatati meil ilmselt samu sorte, mis mujal Euroopas kasutusel olid. Ja suure tõenäosusega oli tegu ikka puhaste vinifera sortidega. Kindlasti olid olemas eelnimetatu Madeleine Angevine ja Black Hamburg. Uuemad ja külma kliimasse sobivamad sordid on ilmunud ikka peale teist maailmasõda ja pigem alates 60-datest aastatest.

Viinamarjataime pungad. Foto Jaak Eensalu.

Õitsev viinapuu. Foto Jaak Eensalu.

Praegune seis
Tänasel päeval on viinamarjakasvatajaid Eestis mitmeid. Peaasjalikult on siiani olnud tegemist kollektsioonidega. Väga suur kollektsioon on Räpinas, seotud sealse kooli ja õpetaja Jaan Kivistikuga, kes ise on olnud aastaid tulihingeline viinamarjakasvatuse propageerija ja paljude koolituste ning õppepäevade läbiviia. Suured kollektsioonid on veel Liia Kaskal Võrumaal Sõmerpalus. Temal on kollektsioon ühendatud viinapuude paljundamisega ja ilmselt Eestis suurima sordilise mitmekesisusega istikute valik. Eriti lauaviinamarja kasvatamise võimalusi katsetab Harri Poom Vändra mail. Lauaviinamarja kasvatamine pole avamaal meil võimalik, vähemalt pole veel mõistlikku sorti leitud. Küll aga võib hea sordivalikuga lauamarja kasvatamine olla katmikalal ka tulutoov.
üle Eesti on aedades kasvamas kindlasti mitmeid tuhandeid viinapuid. Istikud lähevad kaubaks hästi nii laatadel kui ka aianduskeskustes. Saaremaal on palju majapidamisi, kus mõned viinapuud kasvavad juba aastakümneid hooldamata ja katmata.
Kokku peaaegu 1000 taimega on katseistandused Eesti Maaülikoolil. Suurim neist on Rõhul Tartu lähedal. Maaülikooli üliõpilased tegelevad ka asjakohase uurimistööga.
Ainult viinamarja kasvatamiseks on rajatud juba mitmeid istandikke. Enamuses on see alles algus, taimed on alles mõned aastad kasvanud või just istatud. Uku ja Kertu Kuudil on Saaremaal Pöides kasvamas üle 700 viinapuu, aga enamuses on need väga noored. Mõned sajad istikud on jutu järgi nii mõneski kohas maha pandud. Praeguseks on suurim hulk viljakandeeas viinamarju ilmselt minul Otepää lähistel Annemäe talus. Nende hulgas on üle 300 nelja-aastase Rondo ja lisaks palju erinevaid nooremaid viinapuid. Kokku on mäel üle 800 eri vanuses taime. Ka need rajatud istandikud on mingil määral siiski katsed. Lihtsalt sortide valimisel on mindud kindlat teed ja on järgitud teiste külma kliimaga maade viinamarjakasvatajate kogemusi.

Valmimata marjad. Fotod Jaak Eensalu.

Valminud marjad. Fotod Jaak Eensalu.

Suurim oht – öökülm
Viinamarjakasvatusel on meil suurimaks probleemiks hilis- ja varakülmad. Aga sellised hallaööd on hädaks ka palju kaugemal lõunas olevatele viinamarjakasvatajatele. Viinamari on kevadel väga kiire ärkaja ja puhkenud pungad ei kannata miinuskraade. Teiste ja ka enda kogenusele toetudes saab selle vastu vihmutitega. Nii on viinamäe heaks ja vajalikuks naabriks mingi veekogu. Rootslaste kogemusel on vihmutitega võimalik taimi kaitsta kuni -6 kraadise öökülma eest. Siit tuleneb üks probleem viinamarjade kasvatamisega, mis puudutab eriti Saaremaad. Tänu mere jahedusele on seal kevadel tihti väga rängad öökülmad. Saaremaal on väga raske leida sellist kasvukohta, kus oleks lähedal ka mageda veega tiik või järv. Igasugused lõkked, tuled ja suitsud on tegelikult keerulised lahendused.

Kogutud saak. Foto Jaak Eensalu.

Parimad alad viinamarjakasvatuseks
Viinamari vajab kasvamiseks palju soojust. Eesti võib jagada kolme piirkonda. Soojem piirkond on Kagu-Eesti ja Pärnu ümbrus. Keskmine on saared ja Kesk-Eesti Peipsist kuni üles Haapsaluni välja. Kõige jahedam piirkond jääb Põhja-Eestisse. Parim piirkond viinamarjale on ikka seal, kus on soojem. On sorte, mida saab kasvatada ka külmemas kliimas aga tegelikkuses on lugu ikka nii, et mida parem ja maitsvam, seda rohkem sooja tahab. õige sordi- ja kasvukoha valikuga saab viinamarja kasvatada kõikjal Eestis, vähemalt hobina kindlasti.

Ka on üks oluline erinevus Pärnumaa ja Kagu Eesti vahel, see on lumikate. Enamus viinapuid ei pruugi üle elada väga karmi talve, seetõttu on talle katet vaja. Viinapuu kujundatakse nii, et teda saab talveks vastu maad panna.

Kagu-Eestis juhtub väga harva talvesid, millal on külm aga lund pole. Siin sajab lund ja lumi katab ka viinapuud kenasti kinni. Lääne-Eestis aga on paljaskülma tõenäosus palju suurem. Nii on minu subjektiivne, oma mätta otsast arvamus, et parim kant, kus tasub ka tõsisemalt mõelda viinamarja ja veini peale, on Kagu-Eesti. Häid kasvukohti võib leida eriti Otepää ja Haanja kõrgustikul, kui valida välja lõuna suunas langev mäekülg.