Eestis on Euroopa viinapuu ehk Vitis vinifera eri vorme kasvatatud juba pikka aega. Kaug- Ida juurtega sordid tulid Eestisse peamiselt läbi N-Liidu puukoolide ning katseinstituutide peale Teist maailmasõda, Ameerika sordid mõnevõrra hiljem. Kokku kasvab Eestis eri kollektsioonides mitusada erinevat sorti viinapuid.
Põhja viinapuu ehk Vitis labrusca on paljude meil kasvavate sortide üks esivanemaid. Meie kollektsioonides on palju Põhja viinapuu tunnustega USA-s, Lätis ja Venemaal aretatud sorte. Levinud on Läti päritolu Zilga ja Sukriebe, USA aretaja Elmer Swenssoni sordid ning Venemaalt pärit Jubelei Novgoroda. Kõik need sordid on vägagi külmakindlad ning näiteks Jubilei Novgoroda marjades ulatub kuivaine sisaldus hea suve puhul 20 Brix’i kraadini või enamgi.
Hasanski Sladkii. Foto Felix Buschmann.
Selle sordi miinuseks on labrusca eriline maitse. Kasvatajate väitel on see huvtav, kuid paljudele tarbijatele siiski vastuvõetamatu. Nimelt on keskmine inimene ära “hellitatud” Euroopa viinamarjast tehtud veiniga ja harjunud seda ka lauamarjana sööma. Uuematel Ameerika päritolu lauamarja sortide (nt New York Muscat) puhul pole labrusca erilist maitset nii tugevalt tunda. Labrusca maitse probleemi ees seisavad ka Läti viinamarjakasvatajad. Edgars Zihmanis istutas mitmeid aastaid tagasi koguni kahele hektarile Zilga viinamarja, sealt hiljem sobilikku veinisaaki saamata.
Solaris. Foto www.traubenshow.de
Labrusca viinamarjade aretus, kasvatamine ja veini tootmine on väga kõrgel tasemel USA põhjaosas ja Kanadas. Vast on sealne tarbijaskod labrusca maitsega rohkem harjunud, sest ka kohaliku karmi kliima juures on oma vein väga tähtis ja populaarne.
Eesti Maaülikooli katsepõldudel kasvab Rondo kõrval ka Zilga ning Hasanski Sladki. Viimane on vana Venemaalt pärit sort, millel on Amuuri (Vitis amurensis) ja Põhja viinapuu (Vitis riparia) mõjusid ning mille täpne päritolu on teadmata. Maitses pole Põhja viinapuu eripära siiski tunda.
Hasanski Sladki annab veiniks sobivat marja ja kannatab uuritud kirjanduse põhjal kuni 40°C pakast. Hasanski Sladki marjad on erakordselt C- vitamiini rikkad. Huvitav on ka Läti sort Toldi, millel on küll pisut labrusca maitset, aga samas on ta külma- ja haiguskindel.
Päris puhtaid Vitis vinifera sorte kasvab Eesti istandikes vähe. Kollektsioonides on neid küll palju, aga nad on meie lüheldase suve jaoks liialt kapriissed.
Rondo. Foto Jaak Eensalu.
Varem valmivaid ja uuemaid sorte kasvatatakse meil samuti vähe. Kanadas kasvatatakse suhteliselt külmas kliimas edukalt Pinot Noir’i erinevaid kloone ning samuti sobivad veinimarjaks Cabernet Franc ja Cabernet Cortis. Katsetamise ja proovimise ruumi erinevate kloonide osas jagub. Ise kasvatan huvi pärast meie tingimustes kahte Cabernet Franc’i klooni.
Eesti viinamarjakasvatuses on meie tingimustes tõenäoliselt tulevikku uutel Kesk-Euroopas, eriti Saksamaal aretatud sortidel. Nad ei ole küll nii külmakindlad kui labrusca sordid, kuid nad annavad talutavat veini.
Pea ükski põhjamaine viinamarjakasvatus ei saa läbi sordita Rondo. Viimane on ristatud Tšehhis aga valik on tehtud Saksamaal. Rondo on 25% Vitis amurensis. Amuuri viinapuu tunnuseid on näha ka Rondo lehtedel. Sort sündis Zarja Severa ja St. Laurent-i ristamisel. Rondo kasvab Saksas, Inglismaal, Norras, Rootsis ning Taanis. Kuigi tegu on ristandiga, on see sort täieõiguslik ja tunnustatud viinamari Euroopa Liidus. Sarnaseid sorte on veelgi. Näiteks Rondo lähisugulane Solaris – saadud Merzlingi, Saperavi Severni ning Muscat Ottoneli ristamisel. Erinevalt Rondost on Solaris hele viinamari. Solaris on põhjamaal kasvatamiseks sobiv. Ta valmib kiiresti ja kogub ilusti suhkrut. Ise kasvatan Baron’it (Rondo + Merzling) ning Monarchi (Solaris + Dornfelder)
Edaspidi tasub proovida vinifera sorte Dornfelder, Regent, Phoenix ning juba vana sorti Triomphe d’Alsace.
Zilga. Foto Felix Buschmann.
Olen valmistanud kahel aastal prooviveini Rondost. Eelmisel aastal sain veini ka Räpina Koguduse Hooldekodu aiast toodud Toldi viinamarjadest. Lähima paari aasta jooksul loodan ka uuematest sortidest veinitegu katseteda.
Eestis on aastaid on oma viinamarjadest seguveine valmistanud Raimu Aas Läänemaalt, viinamarjaistikute kasvataja Liia Kaska Võrumaalt ning Uku ja Kertu Kuut. Veini tehakse väikest viisi, oma tarbeks ja sõpradele.
